Domeeninimi
Feb 5 19:56:31 | Autor: Priit | kasutatavus | 24 kommentaari
Täna taksoga sõites nägin sellist pilti:
Pilt on päris vilets, sest mobiil kahjuks paremat ei tee, aga asja iva on selles, et domeeninimi võiks olla lühike ja meeldejääv. www.stadler-metallbau-coburg.de ei oleks mul just esimene valik. 24 sümbolit, päris raju. Arvan, et ka sidekriipsude kasutamine on kurjast. Prooviks alla 10 tähe hakkama saada. Mingil põhjusel on Saksamaal päris palju sellised domeene.
Jaga ja tunne rõõmu:
Ära maga maha meie järgmist artiklit!
Tõmba Dreamgrow RSS uudisvoog või lase meil saata teavitus oma e-mailile.
Postitus avaldati 05.02.2009 kell 19:56:31
Sildid: brändid, domeenid, domeeninimi, kasutatavus
Teemad: kasutatavus 24 kommentaari »
24 kommentaari
Naabri auto stangel http://www.pernod-ricard-estonia.com
Üks võimalus selliste lohisevate nimede puhul domeeninimena lühendit kasutada?
com-maailmas on lühenditega see mure, et vist KÕIK 2-, 3- ja 4-tähelised domeenid on läinud. Aga näiteks PricewaterhouseCoopers suunab küll pwc peale.
Kas domeeninime valikul ei peaks just SEOga arvestama?
Näiteks, kui inimesed otsivad kõige rohkem fraasi ”puhastusteenused tartus”, siis kas poleks mõttekam pannagi domeeninimeks näiteks tartupuhastusteenused.ee ? Või oleks ikkagi soovitav panna mingi tp.ee ?
Mis arvad?
Peep arvab, et märksõna domeeninimes on suur jõud. Selles on mingi iva, aga ma arvan, et lihtsam/lühem nimi on parem. Pealegi ei tee me ettevõtteid ja domeene (enamasti) otsingumootoritele. tp.ee on hea aga ma ei piiraks ennast piirkonnaga ja paneks pt.ee (puhastusteenus) või puhas.ee või kirgas.ee või midagi muud emotsionaalset…
Selge. Tänan asjaliku nõuande eest.
Sain kohe mitmeid uusi mõtteid.
Edu !
tähtede arvu järgi ei saa otsustada, kas tegemist on hea nimega. pikk nimi võib vabalt olla palju meeldejäävam kui tähekombinatsioon. ja antud juhul arvan et sidekriipsud tulevad hoopis kasuks, kergendavad loetavust.
aga lõppude lõpuks on tähtis hoopis kommunikeerida kahte fakti:
- minu nimi on stadler metallbau coburg
- mul on veebisait.
google.
Telefon: Tirrr
Teenindaja: Tere! Kuidas saan abiks olla?
Klient: Hei! Mul on küsimus X kohta.
Teenindaja: Selle info leiate meie kodulehelt. vee-vee-vee-punkt-stadler-sidekriips-metallbau-sidekriips-coburg-punkt-de
Jään siiski arvamusele, et see pole väga hea domeeninimi üheski mõttes.
Sidekriipse ei soovita ka kasutada.
antud kontekstis täiesti nõus.
laiemalt vaadates aga on minu seisukoht et üleüldse on üsna mõttetu auto stangele lihtsalt veebiaadressi panna. kleepsu raiskamine lihtsalt. puudub ju motivatsioon, miks keegi peaks sinna aadressile minema üldse. aadress töötaks vaid juhul kui juures oleks suur reklaamtekst, et “meilt saab tasuta seda ja teist”. ehk siis midagi nii tähelepanutõmbavat, et keegi viitsiks reaalselt veebiaadressi paberile kirja panna. kuna enamus ei pane tänaval asju kirja, isegi kõige atraktiivsemaid, läheb ikkagi tohutu mass potentsiaalseid kliente kaotsi kuna nad lihtsalt unustavad teenuse olemasolu enne kui arvuti taha jõuavad. ehk siis tänavareklaam->online konversioon on rämedate kadudega.
kukkusin lobisema…
Sel autol olid muud tekstid ka, aga olen samuti näinud http://www.minginimi.ee aadressiga autosid, kus pole ühtki vihjet, millega tegu võiks olla.
Samas olen ise autode pealt veebiaadresse meelde jätnud ja neid hiljem vaadanud. Siin on oluline komponent “meelde jätnud”, millest kogu see postitus alguse sai.
Siin on see vahe, et saksa keel pole sinu emakeel. Kui sama sildi peal oleks olnud http://www.tartu-limonaaditehas.ee, siis ei oleks sul meeldejätmisega probleemi. Palju raskem oleks meelde jätta tartulim.ee, trtlimteh.ee või tlt.ee sest nädala aja pärast sa enam ei mäleta, mida täpselt ja kustkohast lühendada tuli, et õiget aadressi kätte saada. Küsimus siiski ei ole lühiduses vaid lihtsuses. Kui ajus tekib töötav assotsiatsioon, siis on meeldejätmise seisukohalt pikkus suva.
Ei ole nõus viimase väitega. Kas estonian air on sidekriipsuga või kokku? Peamiselt olen sidekriipsude ja pikkade nimede vastu. limonaad.ee võiks küll olla
kui nüüd järele mõelda, siis telefoni teel võib sakslasele olla lihtsam veatult aru saada http://www.stadler-metallbau-coburg.de kui eestlasele http://www.dreamgrow.ee...
lühike nimi pole ju eesmärk, eesmärgid on näiteks meeldejäävus, hääldatavus jms. nagu siin mainiti, võib poole lühem nimi olla teatud juhul poole keerukam meelde jätta. Kusjuures, kunagi tehti just selles vallas eesti avalikus sektoris rämedaid lollusi, rahamini domeen oli fin.ee, majaminil mineco.ee jne. Kusjuures, veel u 5 aastat tagasi visati mulle error näkku, kui läksin aadressile http://www.hansapank.ee, kuna oli olemas ainult http://www.hansa.ee
tõde konkreetse nime kohta avaldub usability testide kaudu.
No ma jään siiski oma arvamuse juurde, et domeeninimi võiks olla alla kümnekonna märgi ja ilma sidekriipsudeta. hansa.ee on hea aadress. rahandus.ee, majandus.ee oleks ka päris ok.
Täiesti nõus
huvitav väitlus mulle meeldib, rohkemgi meeldiks neid väiteid ja soovitusi koos argumentidega kuulda. turundus on ju eesmärgistatud tegevus, seal ei ole lihtsalt maitse asi, kas meeldib pikem või lühem
kuni keegi just ei too mulle usability uuringut mis ütleks et HANSAPANGA domeenina hansa.ee on parem kui hansapank.ee, on raske nõustuda, kuna hansa.ee puhul on vaja brändist eraldiseisvalt promoda ka domeeninime, promoda fakti et domeeninimi on meil erinev firma nimest!!! hansa.ee on selles mõttes muidugi keeruline näide, et seda ongi niipalju tambitud et siinkohas on keeruline panna ennast esmakülastaja rolli. iga nimi on küll semantiliselt erinev, kuid mõlge nüüd natuke krediidipanga võimalikele domeeninimedele
samuti on mõtteaineks see et hansapank.ee lõpuks siiski registreeriti ära… ja ka see et swed.ee domeeni pole
ps. nii tore et keegi lingikoguja dan millegagi nõus on.
Ma võin sulle pakkumise teha selle uuringu jaoks
Aga ilmselt pole mõtet üksteise aega raisata.
(www.)riigikantselei(.ee) on 14 märki. (www.)riigiteataja(.ee) on 12 märki, aga (www.)ametlikudteadaanded(.ee) koguni 19 märki. Kuidas neid domeenimesid lühendada niimoodi, et oleks üheselt selge, ei aetaks segi ja jääks ka hästi meelde?
Kui paljud inimesed teaksid peast, kas http://www.eak.ee on Eesti Arhitektide keskliit, Eesti Akrediteerimiskeskus või hoopis Eesti Autoklubi? Või kes siinkõnelejaist oskaks pakkuda arvata, kes/mis peitub http://www.ehrl.ee taga?
Hea nimi on mõlematpidi hästi lahenduv, tekitab assotsiatsiooni ka puhtalt aadressi põhjal. Kui nimi selle taga oleva asutuse/ettevõtte/ühinguga ei seostu, on see halb nimi. Seda on väga raske kindla pikkusega (10tm) määratleda.
Kümmekond. Point selles, et kui sa oled endale juba mingi väga pika nime valinud, siis on kurb lugu küll, aga pole miskit parata. Uut nime valides võiks aga siiski mõelda, et saaks organisatsioonile ja domeenile mõistliku pikkusega nime või lühivormi.
teadaanded.ee näiteks. nendele lohisevetele organisatsiooninimedele ei oska küll midagi peale lühendite pakkuda. need on muidugi väga vähe infot sisaldavad.
Aarbam. misk sa tood selliseid näiteid? Pole ju oluline, mitu inimest käib riigiteataja või akrediteerimiskeskuse lehel. Otsinguga ikka üles leiab, kui vaja. Meil siin aga on eesmärk “kätte saada” iga potensiaalne külastaja ja see seab mõnevõrra teistsugused tingimused.
Remo, võimatu nõustuda. avaliku sektori teenustele kehtivad täpselt samad reeglid. me oleme võibolla küll harjunud sellega et nende lehti ei leia intuitiivsel moel üles ja selleks tuleb vaeva näha. peaks olema isegi võimalik kokku arvutada, kui palju eestimaa ühiskondlikult rahas kaotab ainuüksi selle tõttu et mõne üldvajaliku lehe viletsa usability tõttu ainuüksi veebilehe üles leidmine võtab näiteks normaalsest keskmiselt 18 sek kauem aega, IGAL KODANIKUL, IGA KORD… loe Marveti kirjutisi temaatika kohta, arvan et tal on peas juba mõnigi hall karv nende tuuleveskitega võitlemisest.
@Remo mismõttes “selliseid” näiteid? Need on otse elust, Neti kataloogipuu esimeste linkide alt. Suhtmisega “otsinguga leiab ikka üles” võiks üldse ainult IP-aadresse kasutada. Äridomeenide ja muude lahutamine on kunstlik. Iga veebileht tahab iga viimase kui külastaja kinni püüda. Riik on ka huvitatud sellest, et kodanik käib infot näiteks seaduste kohta otsimas riigi ametlikelt lehtedelt, mitte kuskilt internetifoorumitest või kellegi blogist.
Minu probleemiks on ilmselt see, et kardan ise ennem halliks jääda, kui riiklikud instantsid oma suhtumist muutma hakkavad. Aga noh, ka imesid juhtub vahel, jääme neid lootma.
Siinkohal on rahvuslikke erinevusi. Lähtekohaks oli siin saksa domeen ja Saksamaal ongi sidekriips keeleteadlaste poolt vaata et normistatud, mistõttu inimesed juba instinktiivselt kahest või rohkemast sõnast koosnevat domeeni aadressireale tippides sidekriipsu(d) sisestavad. Hoopis selle puudumine tekitab nurisemist. Minu jaoks on see nõme, kuid sakslase jaoks ise enesest mõistetav.
Eks pikema või lühema variandi valik sõltub paljuski sellest, millise nime all asutust kõnekeeles tuntakse. Näiteks Soomes ei tuleks kellelgi pähegi toksida suomenammattiliittojenkeskusjarjesto.fi ja ammugi mitte suomen-ammattiliittojen-keskusjarjesto.fi. Seevastu sak.fi on kõigile arusaadav, kuna uudistes ja meedias esineb just SAK.
Ministeeriumidel on kentsakad domeenid tulenevalt sellest, et neid on püütud EL tasandil (vahelduva eduga) ühtlustada. See on ametkonnakeskne lähenemine. Kodanikule ei tuleks pähe, et Keskkonnaministeeriumi domeen on envir.ee, kuid mõne teise riigi keskkonnaametniku jaoks oleks see esimene koht kust otsida.
Ah vahet pole. Olgu see domeeninimi sada tähte või 2 tähte – peaasi, et täidaks oma eesmärgi.
Telli teavitused uutest kommentaaridest oma e-mailile