Jaga artiklit sõbraga

tasuta veebinar

ChatGPT koolitus:
tulemused turunduses ja teeninduses

Vaata ChatGPT koolitust, kus õpid AI-rakendust oma töös kasutama. Kuidas ChatGPT aitab sisu kiiremini ja odavamalt luua ning vähendada turundus- ja teeninduskulusid, parandades samal ajal töö kvaliteeti? Kuidas tehisintellekt võib mõjutada peaga töötavate inimeste tulevikku? Vaata lähemalt...
 

Ürjo Vaher Mõni aeg tagasi saatis Peep Laja mulle portsu küsimusi Eesti e-äri kohta. Vastasin neile ja Peep pani need oma blogisse üles. Selleks, et ma reaalsusest liiga kaugele ei triiviks uurisin ka kolleegidelt, mida nad asjast arvavad. Järgnevad on driimgroulase Ürjo mõtted samadel teemadel.

  1. Netikulleri uuringu andmetel on Eestis online jaemüügi osakaal vaid 1% kogu jaemüügi mahust, samal ajal kui UKs vastav number 15% ja USAs 7%. Mis sa arvad, miks see nii on? Kuidas panna eestlasi rohkem netis ostma?
    Kõige suuremaks probleemiks pean usalduse puudumist internetiäride vastu. Üks põhjuseid on kindlasti meie ajalugu. Noorema generatsiooni peale kasvades hakkab see kindlasti muutuma. Teiseks takistuseks pean korralike e-äride puudumist. Eestis on peamiselt e-kataloogid, mitte e-poed. Müüdavad tooted reastatakse mingite kindlate parameetrite alusel, kuid vähesed üritavad neid ka kliendile müüa. Väga vähe tegeletakse kasutatavuse ja kliendivajaduste uurimisega. Kolmandaks, puudub kindel infoallikas, mille kaudu saada tagasisidet ja kindlust, et väljavalitud e-äri on usaldusväärne.
  2. Milliseks hindad turu kasvu järgmise 5a jooksul? Kas ka Eestis turul on suurt potentsiaali, või peaks internetiettevõtjad ilmtingimata ka Eestist välja vaatama
    Kasvu on raske prognoosida, arvan et see mitmekordistub lähiaastatel – paljuski sõltub Eesti sisesest majandusolukorrast järgnevatel aastatel. Eesti turul on potentsiaali, see on hea koht alustamiseks ja oma e-äri tundma õppimiseks, kuid kindlasti peaks internetiettevõtjad ka Eestist välja vaatama.
  3. Kui palju sinu kogemuse järgi keskmine Eesti ettevõtja internetiturundusest teab? Mis on levinumad eksiarvamused ja müüdid? Millega mööda pannakse?
    Peamiselt on teadmine, et selline asi nagu internetiturundus on olemas, kuid puudub selge arusaam internetiturunduse võimalustest. Turundustulemusi on harjutud mõõtma kvartalites, aasta aruannetes või mõnel muul moel, kuid seda, et internetis on iga klikk mõõdetav, ei osata ära kasutada.
  4. Kui üks ettevõtja soovib hakata oma tooteid-teenuseid interneti kaudu müüma, mis oleks esimesed sammud, kust peale hakata?
    Internetis kehtivad samad reeglid, mis teisteski ettevõtlusvaldkondades. Tuleks uurida turgu ja võimalusi. Plaanitav lahendus tuleb väljatöötatada sihtgruppe arvestades. Tehes kõigile, ei tee kellelegi. Paika tuleks panna argumendid, mille poolest erineb tulevane lahendus konkurentidest ja sellele edaspidi rõhuda. Enamasti üritatakse mängida odavamale hinnale. Klient tegelikult soovib tema jaoks positiivseid lahendusi, mitte ainult hinda. Kui “see” ei lahenda minu jaoks olulist probleemi, siis ma ka ei osta “seda”, olgu hind kui odav tahes.
  5. Kas Eesti ettevõtja suudab laias maailmas läbi lüüa interneti kaudu? Mis oleks globaalsel turul eduka konkureerimise eeldused?
    Mujal maailmas läbilöömiseks peab ettevõttel olema rohkem teadmisi internetiturundusest ja selle võimalustest. Tänases olukorras on seda selgelt liiga vähe. Globaalsel turul konkureerimiseks peab pakutav toode / teenus olema kindlasti ka omapärane.
  6. Mida peaks üks ettevõte oma kodulehe müümise seisukohast hindamise / auditeerimise käigus analüüsima?
    Kõige olulisem on veebilehe kasutatavus (usability). Kui kasutaja ei suuda leida vastust oma küsimusele, lahkub ta silmapilkselt. Veebileht tuleb ehitada silmas pidades kasutajate käitumist ja huve, mitte ettevõtte nägemusest lähtudes. Mis veelgi olulisem, peale esmase lehe avaldamist, tuleb kasutajate käitumist edasi uurida, ja sellest lähtuvalt muutusi sisseviia.
  7. Milliseid edulugusid oskad sa Eesti internetiärist välja tuua, kes interneti kaudu väga kõvasti müüki teeb?
    Peamiselt on Eestis läbilöönud iga valdkonna innovatiivsed ja kindlalt internetile suunatud lahendused. Suurt rolli mängib ka mugavuse küsimus. Näiteks online-sisustuskaubamajadest On24 ja Living.ee tellimise protsess on ajaliselt sama või isegi lühem, kui teha seda mööblikaubamajas kataloogi alusel. Endised postimüügi kataloogid Quelle.ee ja Anttila.ee on suunanud kliente ümber interneti. IT- ja elektroonikakaubadest teevad suurt müüki markit.ee, zebra.ee ja enter.ee. Sammuti on edukad erinevad teenustüüpi internetiettevõtmised – bookinghouse.ee, e-kindlustus.ee, smslaen.ee.

Jaga artiklit sõbraga