26.-27. augustil toimub kahepäevane koolitus “Praktiline internetiturundus 2010″. Reaalne töö teie enda internetiturunduse vajaduste kallal ja töövahenditesse süvenemine. Registreeru kohe, sest täna ja homme kehtib veel soodushind.
Internetiturundus ja sotsiaalne meedia vajab pidevat haldamist. Kui sul puuduvad teadmised, mida teha, siis võid oma turundusinvesteeringu lihtsalt tuulde lasta. Turunduspraktikum aitab sul selgeks saada olulised praktilised oskused internetiturunduses hakkama saamiseks. Samuti mõistad, mis on erinevate teenusepakkujate töö sisu.
ADC*Estonia ja Best Marketing annavad välja Internetiauhinna 2010. Internetiauhind sündis sellest, et inimesed ei olnud rahul Kuldmuna valikutega. 2010 Kuldmuna oli digi osas kindlasti parem (väga raju žürii oli , aga üks täiesti internetikeskne auhind peaks ka olema. Internetiauhindade välja andmisel pööratakse tähelepanu ka funktsionaalsusele, tehnoloogilisele innovatsioonile ja praktilisele toimimisele. Dreamgrow poolt on žüriis Priit Kallas.
Mis selle auhinna vingeks teeb?
Ülitähtis! Esitatud töö toimivuse tõestuseks peab konkursil osaleja esitama reaalseid mõõtandmeid. Numbriline tõestus võib olla nii absoluut- kui suhtarvudena esitatud: eesmärk, tegevus, tulemus. Tõestuse puudumine võib olla põhjuseks töö finaalist välja jäämisel!
Mida teevad Eesti ettevõtted sotsiaalses meedias? Ettevõtjale ja turundjale on see kindlasti väga oluline teadmine. Kui paljud on sotsmeedias tegutsema asunud? Mida tehakse? Millised on üldised trendid? Selleks, et pilt ette saada, otsustasime korraldada küsitluse. Püüame saada võimalikult head ülevaadet. Palun vasta meie küsimustikule, sellele kulub sul umbes kümme minutit.
Selleks, et see aeg sinu jaoks tühja ei jookseks saadame sulle ka kokkuvõtte küsitluse tulemustest. See aitab sul edasiseks sotsmeedias suundi valida.
Mulle meeldib hirmsasti numbrites tuulata ja et sotsmeedia haip päris ära ei tüütaks, siis postitan vahelduseks ka natuke analüütika juttu.
Google Analyticsis on Visitors sektsioonis alajaotus Visitor loyalty. See sektsioon sisaldab infot, mis annab ülevaate sellest, kui hästi teie veeb kasutajat haarab. Saame nendest näitajatest teada, kui tihti meie veebi külastatakse ja kui sügavale minnakse. Kirjeldan siin lähemalt kahe mõõdiku Loyalty ja Recency kasutamist.
Lojaalsusnäitajate juures on oluline üldine trend mitte mõõdikute absoluutväärtused. Üldise trendi jälgimine on aga Google Analyticsis keeruline, sest saad vaadata ainult ühte vaadet korraga ja muutumist ajas ei näidata.
Selleks, et paremini aru saada, kuidas lojaalsusnäitajad ajas muutuvad on vaja kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalusi.
Loyalty
Loyalty näitab seda kui kiindunud su veebikülastajad on ehk mitu korda nad sinu veebi on külastanud. Mida rohkem korduvkülastajaid seda paremini su veeb külastajaid tagasi meelitab. Äkkiliselt suurenev esmakülastajate arv võib näidata, et inimesed on hakkanud saabuma mingist uuest kanalist. Lisatud pildil on näha, milline näeb välja Loyalty raport. Probleem on selles, et selline ühe raporti vaade ei ütle meile suurt midagi. Meie jaoks on oluline, kuidas muutub lojaalsete külastajate protsent ajas.
Selleks tuleb Advanced Segments menüüst määrata kaks uuritavat segmenti. All Visits ja Returning Visitors. Tekkinud graafikust saab vaadata, kuidas muutub korduskülastajate osakaal ajas. Näiteks võib öelda, et kui korduskülastajate protsent läheb üles ja üldine külastuste arv on püsiv või suurenev, siis oleme midagi hästi teinud. Samuti on võimalik korduskülastuste arvu kasvamine samal aja kui üldine veebikülastuste arv väheneb.
Recency
Recency on mõõdik, mis näitab kui tihti inimesed teie keskkonda külastavad. Mitu päeva tagasi toimus eelmine külastus. First visit sisaldab neid, kes pole varem lehel käinud. Same day on külastajad, kes on ühel päeval teinud mitu sessiooni.
Selleks, et täpsemalt mõista korduskülastajate käitumist tuleb luua Custom Segment, kus määrame ära, milliseid külastajaid tahame vaadelda. Selle segmendi loomiseks on vaja enda jaoks kirjeldada oluline segment. Käesolevas näites valin kasutajad, kes on külastanud lehte vähemalt kolm korda ja nende eelmine külastus toimus vähem kui kuu tagasi.
Nüüd saad tekinud nimekirjast valida vastloodud segmendi ja seda uurima asuda. Sarnaselt lojaalsussegmendiga on siin soovitav võrrelda trende üldise külastuste arvuga ja leida need mõjurid, mis suurendavad uuritava segmendi külastusi.
Sarnaselt eelnevale näitele saad kirjeldada ka Depth of Visit segmendi ja uurida mis mõjutab kasutajate poolt vaadatavate lehtede arvu. Google on valmis teinud ühe vaikimisi valiku milleks on segment nimega Non-bounce Visits (külastatud lehti 2 või rohkem). Hääd uurimist!
Ma olen järjepidevalt arvamusel, et sotsmeedia toob inimesi üksteisele lähemale ja selle kinnituseks on nüüd tekkinud ka teaduslikku materjali. Neuroekonomist Paul Zak on saanud tulemusi, mis näitavad, et sotsiaalse meedia kasutamine vallandab meie ajus helduse ja usaldusega seotud hormooni – oksütotsiini. See on aine, mis tekitab meis kiindumust ja soovi kallistada.
Vikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.
Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.
Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.
Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.
Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.
Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.
Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.
Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.
Kui alustada sotsiaalse meedia kasutamisega, siis on oluline läbi mõelda, kui palju üldse osalejaid võiks olla. Kas Sinu sihtgrupis on piisavalt inimesi, et sotsiaalse meedia kanalite pidevat suhtlust üleval hoida?
Enamus veebikeskkondades, kus kasutajad saavad suhelda ja osaleda sisu loomisel, jagunevad nad aktiivsuse järgi kolme gruppi:
Aktivistid
Osalejad
Hiilijad
Aktivistid
Aktivistid on tõelised fännid, kes moodustavad ligikaudu 1% kasutajatest. Aktivistid toodavad enamuse kasutajate poolt loodavast materjalist, vastavad teiste kasutajate küsimustele ja kommenteerivad. Nad annavad kiiret tagasisidet ja suhtlevad teiste kasutajatega. Kohati võib tunduda, et nende elu möödubki teie keskkonnas.
Näiteks: Wikipedia 1000 aktiivseimat kasutajat, kes moodustavad vaid 0,003% kasutajatest, toodavad ligi kaks kolmandikku Wikipedia sisust.
Osalejad
Osalejad on grupp, kes osaleb sisuloomisees ja diskussiooins aegajalt. Osalejad võtavad sõna, kui teema on neile tõeliselt tähtis. Nende poolt loodav materjal ei ole nii mahukas kui Aktivistidel. Hindamine, kommenteerimine ja muud lihtsamad tegevused on Osalejate pärusmaa. Keskkonna külastajatest kuni 9% võiks kuuluda Osalejate gruppi.
Hiilijad
Valdav osa kasutajaid, kes veebikeskkondi külastavad, tulevad sinna vaid olemas olevat sisu tarbima. Nad ei lisa keskkonda uut väärtust. Olenevalt teemast ja osalemiseks vajalikest tegevustest moodustab Hiilijate osakaal 90% keskkonna külastajatest. Kohati võib Hiilijate osakaal olla isegi suurem.
Kui eelmine püramiid pea peale keerata, siis on näha, et kogu sisu tuleb Aktivistidelt ja Osalejatelt.
Selleks, et sotsiaalses meedias hakkaks toimuma diskussioon ja see ei vajaks pidevat tagant tõukamist omaniku poolt, on vaja kriitilise massi olemasolu. Mõelge läbi, kui suur on teie valdkonnas huviliste arv ja esitage endale küsimus, kas 1% nendest inimestest on piisav, et teie sotsiaalse meedia tegevusi toetada.
Kõige keerukam on käima saada foorumit, sest see eeldab paljude inimeste omavahelist suhtlemist. Alternatiiviks on blogi (või Facebooki fännileht), mille puhul vähene kommentaaride hulk ei tee seda veel kasutuks. Kohati ei ole blogides üldse võimalik kommenteerida. Näiteks maailma ühes loetavamas turundusblogis (Seth Godin) ei saa kommenteerida.
Meile, lihtsurelikele, on sotisaalsetes kanalites siiski oluline suhtluse tekitamine ja kasutajate innustamine osalema. Tavaliselt on Aktiviste piisavalt vähe, et nendega ka otse suhelda ja neile ühel või teisel moel „õlale patsutada“. Õhutage osalema, avaldage tunnustust vastake igale kommentaarile, siis saate oma sotsmeedia tegevustest tulemusi, mis ka pangaarvel kajastuvad.
Tom Peters on lahe. Leidsin ühe inspireeriva klipi, milles ta annab nõu kuidas rasketest aegadest üle saada. Vaadata tasub seda ka siis, kui sul pole rasked ajad, sest peamine point on selles, kuidas tulemusi saavutada ja inimestega hästi läbi saada.
Enamus internetikasutajaid vaatab maailma läbi väga väikese ekraani. See jääb aga tihti kujundajatel märkamata.
Mõni aeg tagasi sattusid mulle pihku veebi kujunduse kavandid. Need olid päris kenad suured pildid, kena tüpograafia ja leiaut. Midagi jäi aga närima. Nimelt oli päise graafikasedavõrd suur, et tekkis küsimus, mis üldse tavalise kasutaja ekraanil näha jääb.
Võtsin ette Eesti internetikasutajate brauserite tehnilise statistika ja avastasin, et antud kujundustest oli enamusele näha vaid kujundus mittefunktsionaalne pildiosa. Nimelt umbes kaks kolmandikku Eesti internetkasutajatest vaatab internetti monitorist, kus vaatevälja kõrgus on alla 900 piksli. Ligikaudu 55% kasutajate vaateväli on veel ahtam ja selle kõrgus jääb alla 800 piksli.
Aga see pole veel kõik, sellest vaateväljast tuleb maha lahutada veel tegumiriba, mis näiteks Windows XP puhul on 28 pikslit ja brauseri päis ja staatuseriba, mis jääb enamlevinud brauserite puhul 90 ja 140 piksli kanti.
Seega jääb kasutajatele veebi näitamiseks 600 pikslit.
Panen siia vaate Äripäevast 1024×768 pikslise resolutsiooniga, millel veebi kuvamiseks on jäänud vaid 1008×600 pikslit (kliki suuremaks). Enamus kujundajaid arvab, et sellised ekraanimõõdud on jäänud eelmisesse sajandisse, aga need moodustavad ikkagi veel üle poole kasutajate ekraanidest.
Seega kõige tähtsamad asjad veebis tuleb mahutada sellesse alasse ja kujundus peab selles mõõdus töötama. Kujundajate vastuväiteid võib ignoreerida, sest 55 protsenti kasutajatest on päris oluline osa.
Sellel alal peab külastaja saama vastuse kolmele olulisele küsimusele.
Kus ma olen?
Mida siin teha saab?
Kuidas see mulle kasulik on?
Sellesse vaatesse peaks jääma ka olulisemad tegevused, mida tahate, et külastaja teie veebis ette võtaks.
Millist postitusnimekirja te pakute? See on üks kõige levinum küsimus, mida meile telefonitsi ja mailiteel edstatakse. See on väga mõistlik küsimus, sest sihitud postitusnimekirjade kasutamine on kõige efektiivsem turunduskanal. Probleem peitub selles, et renditav nimekiri ei ole sihitud ja sinu saadetud kiri ei ole oodatud.
Kuidas kasvatada oma postitusnimekirja? Järgnevad nõuanded on kokku kogutud selleks, et aidata neid, kes alustavad oma postiloendi kogumist.
1. Ära ütle „liitu uudiskirjaga“. Keegi ei taha uudiskirjaga liituda. Dreamgrow kogemus on näidanud, et kui asendada „liitu uudiskirjaga“ selgete põhjendustega, miks seda tegema peaks, siis kasvab liitujate arv kordades.
2. Jaga väärtust. Parimaks taktikaks oma listi kogumisel on väärtuse jagamine. Anna midagi liitujale ja küsi email vastu. Looge endale materjal, mida saate and postitusnimekirjaga liitujatele. Tulemuseks on listiga liitumiste arvu mitmekordistumine. Väärtuse pakkumine tagab selle, listiga liituvad teile olulise sihtgrupi esindajad, sest ainult neile on väärtusena jagatav materjal oluline.
Näiteks Ekke Lainsalu kogub oma postitusnimekirja läbi tasuta koolitusvideote. Ekke saadab nimekirjaga liitunutele regulaarselt tasuta müügiteemalisi koolitusvideoid.
3. Liitumise võimalus igale lehele. Postitusnimekirjaga peab olema võimalik liituda teie veebi igal lehel. Lisaks on soovitav luua eraldi liitumisleht, millel on välja toodud, mis kasu liituja hakkab postitusnimekirjast saama.
4. Küsi postiloendiga liitumist tehingu sooritamisel. Külastaja, kes on jõudnud otsusele, et on valmis teilt midagi tellima või ostma, on ta andnud teile ühe suure JAHi. Kasutage see positiivne meeleolu ära ja küsige temalt üks väike uudiskirjaga liitumise JAH lisaks.
5. Täname-lehed. Kui sa ei taha külastaja tähelepanu tehingu sooritamise käigus liigse valikuga häirida, siis on mõistlik panna postitusnimekirjaga liitumise info täname-lehele, mida kuvatakse pärast õnnestunud tehingu sooritamist. Kehtib sama põhimõte, mis eelmises punktis, kui suur JAH on käes, siis on väike kerge tulema.
6. Tehingumail, mis saadetakse kasutajale tehingu kinnitamiseks, võib sisaldada üleskutset postiloendiga liitumiseks ja olla ise näidiseks sellest, mida kasutajale tulevikus saatma hakatakse.
7. Partnerite nimekirju saate kasutada, siis kui teil on pakkuda väärtust, mis on seotud vastava listi liikmetele huvidega. Ilmselt te oma partneritele halba ei soovi. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, mis infot te sel juhul adressaatidele saadate, et nad seda suvaliseks spämmiks ei peaks.
8. Rendilistid on postitusnimekirjad, mida nende omanikud vabalt kasutada annavad. Suurimad nimekirjad Eestis on ilmselt hot.ee ja mail.ee kasutajad. Rendilistide kasutamisel kehtivad samad põhimõtted, mis partnerite puhul. Leidke see väärtus, mis on saajatele oluline ning püüdke nad selle abil oma postiloendiga liituma panna. Kuna rendilistides olevad aadressid on väga juhuslikud, siis tagasiside sellistest kampaaniatest on kindlasti väiksem kui partnerite postiloendit kasutades.
10. Saada sõbrale. Iga postitusnimekirja saadetav kiri peaks sisaldama üleskutset seda kirja sõbraga jagada.
11. Sotsiaalne meedia. Lisa üleskutse postitusnimekirjaga liitumiseks sobivatesse sotsiaalse meedia kanalitesse. Näiteks Facebookis võid kasutada selleks vasakut veergu või eraldi sakki, mis tutvustab lähemalt pakutavat väärtust.
12. Üritused. Üritustel esinejana osaledes on hea mõte välja hõigata, et kui teie ettekanne osalejatele huvitav tundub, siis saab materjali regulaarselt lisaks postiloendiga liitudes. Samuti võib postiloendiga liitumise panna ka valikuks tagasisidelehtedel.
13. Offline materjalid. Tootelehed, brošüürid, kataloogid ja muud reklaammaterjalid peaksid sisaldama üleskutset postitusnimekirjaga liitumiseks.
14. Otsepost. Kutsuge inimesi üles paberist loobuma ja liituma elektroonilise postitusnimekirjaga. See annab teile rohkem võimalusi, on odavam ja loodussäästlikum. Näiteks võid luua eraldi minisaidi, kusi inimesed saavad paberist loobuda ja e-ga liituda.
15. Postitusnimekirjaga liitumine tegevuskohas. Näiteks liitusin ühe söögikoha postitusnimekirjaga just nii, et kirjutasin paberile oma nime ja mailiaadressi ning mulle hakati saatma nädala menüüd.
16. Kliendiprogrammid. Kui klient liitub lojaalsusprogrammiga, siis peab temalt kindlasti küsima ka nõusolekut edasise maili saatmise kohta.
17. Küsi! Kui kohtud kliendiga või partneriga ja sa arvad, et tal võiks sinu uudiskirjast kasu olla, siis küsi, kas võiksid ta listi lisada.
18. Turvalisus. Ütle liitujatele, et nede mailiaadress ei lähe rändama ja te ei müü ega rendi seda edasi. See tähendab ka seda, et partnerite pakkumise lisate te oma uudiskirjale, mitte ei anna aadressidenimekirja neile kasutada. Näiteks: Ka meile ei meeldi spämm. Me ei müü ega rendi sinu andmeid kellelegi!
19. Keskendu kvaliteedile! Ära ürita trikkide abil oma listi kasvatada. Oluline pole mitte see, kui palju inimesi sul listis on, vaid see kas need inimesed on huvitatud sellest, mida sa pakud.
20. Liitumine lihtsaks! Küsi ainult hädapärane info! Selleks on tegelikult ainult emailiaadress, edaspidi saad juurde küsida. Ära hakka esimesel kohtumisel aadressi, telefoni, passinumbrit ja muud koormavat infot pärima.
Ameeriklaste otseturunduse ühingu statistika näitab, et oma postitusnimekiri ehk house list on kõige efektiivsem turunduskanal üldse ja 2010 aastaks ennustatakse sellele 4108 protsendilist ROId. Hakka oma listi kasvatamisega kohe pihta!
Arvestades seda, et pea kõik vabariigi elanikud kasutavad suuremal või vähemal määral firmade tooteid ja teenuseid, on minu arust häbematult vähe tähelepanu pööratud selle tegevusega kaasnevatele ohtudele. Paljud autorid on odava populaarsuse saavutamiseks keskendunud e-kaubanduse ohtudele, arvestamata sellega, e-kaubanduses liigub vaid imepisike osa tarbijate rahast.
Firmadest toodete ja teenuste ostmisega kaasnevad mitmed ohud. Eriti ohtlikud on näiteks kauplused, milles on palju ostlejaid. Kauplust külastades võite nakatuda viirusega, lisaks viirustele võib ühe ohuna välja tuua ka bakterid. Kaupluse külastamise ajal võib tekkida tulekahi, varised sisse lagi või juhtuda muu teie tervist ja vara kahjustav ootamatu sündmus.Paljud kaupluste ja firmade külastajad on murdnud luid, sattunud autoõnnetustesse.
Petturitele kuuluvad firmad võivad varastada teie krediitkaardiandmed ja teie identiteedi nii, et te ei kahtlusta midagi. On olnud juhte, kus firmast kauba tellimisel teete ettemaksu, kuid kaupa ei tarnitagi. Isegi kui külastate mainekat kauplust või firmat, siis võidakse teid teel nende füüsilise asukohani rünnata ja isegi tappa. Olge äärmiselt ettevaatlikud firmadest toodete ja teenuste ostmisel ning nende külastamisel.
Lugejate tungival nõudmisel lisan siia täpsustuse, et tegemist on iroonia ja sarkasmiga “internetist ostmine on väga ohtlik”-teemadel. Tänan, hr. E., Viimsist.
Aug 18 12:34:10 üldine | Kommentaarid puuduvad
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
17. Küsi! Kui kohtud kliendiga või partneriga ja sa arvad, et tal võiks sinu uudiskirjast kasu olla, siis küsi, kas võiksid ta listi lisada.
Arvestades seda, et pea kõik vabariigi elanikud kasutavad suuremal või vähemal määral firmade tooteid ja teenuseid, on minu arust häbematult vähe tähelepanu pööratud selle tegevusega kaasnevatele ohtudele. Paljud autorid on odava populaarsuse saavutamiseks keskendunud e-kaubanduse ohtudele, arvestamata sellega, e-kaubanduses liigub vaid imepisike osa tarbijate rahast.
