Jul 8 09:06:22 sotsiaalne meedia, teadus | 2 kommentaari
Ma olen järjepidevalt arvamusel, et sotsmeedia toob inimesi üksteisele lähemale ja selle kinnituseks on nüüd tekkinud ka teaduslikku materjali. Neuroekonomist Paul Zak on saanud tulemusi, mis näitavad, et sotsiaalse meedia kasutamine vallandab meie ajus helduse ja usaldusega seotud hormooni – oksütotsiini. See on aine, mis tekitab meis kiindumust ja soovi kallistada.
Vikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.
Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.
Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.
Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.
Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.
Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.
Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.
Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.
Lõpuks jõuame tagasi sinna, mida ütles mulle intervjuus Seth Godin:
Do things for people. Relentlessly. Be helpful, be generous. Don’t ask for anything in return!
Sotsiaalne meedia aitab seda lihtsalt võimendada. Pikema artikli samal teemal leiab Fast Companyst Social Networking Affects Brains Like Falling in Love.
Tags: ACTH, armastus, brändieelistus, empaatia, facebook, hormoon, kiindumus, kortisol, oksütotsiin, Paul Zak, seth godin, sotsiaalne meedia, sotsmeedia, stressihormoonid, twitter, uuringud
Jul 7 09:12:51 sotsiaalne meedia | Kommentaarid puuduvad
Kui inimesel on sünnipäev siis, kuidas on temale kõige lihtsam ja valutum õnne soovida?
Loomulikult kirjutada tema Facebooki või Orkuti seinale… Paljudel on kuupäev avalik ja Facebook ning Orkut mõlemad vaikimisi teevad seda tänuväärset tööd, et tuletavad meelde, kui kellelgi sinu listist on parasjagu sünnipäev tulemas.
Õnnitlemine on hästi lihtne. Kirjutada “Palju Õnne!” klikata Send nupul ja inimene on meeles peetud. Kas ikka on? Kas sa 5 minuti pärast ikka mäletad, kellele sa õnne soovisid, kui oluline inimene ta Sinu jaoks on?
Mis juhtub siis kui see inimene sureb ära oma sünnipäeval? Täpselt nii juhtus ühe inimesega hiljuti… traagiline õnnetus ja teda ei ole enam meie seas.
Väljavõte Tema Orkuti seinal on järgnev, alustades siis sünnipäeva hommikust:
Palju õnne!
Palju õnne!!
Tahaksin Sulle väga õnne soovida, aga saatus on nii kurb ja saan soovida vaid seda, et puhka rahus..
Palju õnne !!
Palju,palju õnne!!!
Puhka rahus, jääme sind igatsema
Saatus on nii kurb ja ebaõiglane
((
Puhka rahus
Paaaalju õnnnnneee!!!!
RIP! Kallis klassivend!
õnne sünnipäevaks!!!
Sügav kaastunne lähedastele…, puhka rahus, klassivend!
Palju õnne ja tervist!!!!
Ja neid sünnipäeva tervitusi läheb veel edasi… Tema seinal on juba ilmselgelt aru saada, et sünnipäevaks väga kaastunnet ja puhka rahus ikka niisama ei soovita.
Mina isiklikult ei tea ka peast teiste sünnipäevasid ja enda omagi on vahel meelest läinud. Aga samas kui ma inimesele õnne tahaksin soovida, kas ma vähemalt vaevuksin niipalju, et vaataksin , mida ta oma profiilis sõpradele vaatamiseks jaganud on?
Vähemalt sünnipäeval võiks ju üle vaadata, mida inimene vahepeal teinud on kui muidu kokku pole sattunud.
_____________________
Pilt: Annelie Tilly.
Tags: facebook, kaastunne, õnnesoovid, õnnitlused kaastunde avaldamine, orkut, sotsiaalne meedia, sotsmeedia, sünnipäev, surm
May 12 11:26:13 nõuanded, sotsiaalne meedia, wordpress | 4 kommentaari
Viimasel ajal on paljudele blogidele hakanud lisanduma Facebooki Like nuppusid. Selle nupu sai ka Dreamgrow blogi. Selleks, et ka teie saaksite oma WordPressile Like/Meeldib nupu tuleb muuta Wordpressi kujunduste kaustas olevat faili nimega single.php. See fail kuvab blogipostituste sisu.
Nupu lisamiseks tuleb peale:
Lisada järgnev kood:
<iframe src="http://www.facebook.com/plugins/like.php?href=
<?php the_permalink(); ?>&layout=standard&show_faces=false
&width=450&action=like&colorscheme=light" scrolling="no"
frameborder="0" allowTransparency="true" style="border:none;
overflow:hidden; width:450px; height:60px"></iframe>
Need kellel koduleht elab zone.ee serverites saavad faile muuta ka otse blogi haldusest. Selleks tuleb Wordpressi admin poolel valida Appearance > Editor ja otsida paremalt küljeribalt single.php
Kui tekib vajadus antud kasti(Like/Meeldib) muuta siis saate seda teha aadressil:
http://developers.facebook.com/docs/reference/plugins/like
Avanevas vahendis soovitan URL to Like väljale kirjutada näiteks url. See tuleb hiljem asendada WordPressi lehekülje aadressiga.
<iframe src="http://www.facebook.com/plugins/like.php?href=...url...
Kus …url… tuleb asendada:
<?php the_permalink(); ?>
Tulemus tuleb postituse alguses olevale näitele suhteliselt sarnane.
Vastan hea meelega kõigile küsimustele ja võin nõu anda ka teiste sisuhaldusmootorite kohapealt
Tags: facebook, nõuanded, sotsiaalne meedia, wordpress
May 10 12:04:56 nõuanded, sotsiaalne meedia, turundus | Kommentaarid puuduvad
Kõik me tahame olla internetis nähtavad ja otsime selleks erinevaid võimalusi. Kuidagi peab tegema erinevate kanalite vahel valiku. Aga millist siis kasutada? 
Tegelikult ei ole vahet, millist kanalit sa kasutad, kuni see oma eesmärgi täidab ja sinu nähtavus internetiavarustes paraneb. Kõigile on tähtis olla pildil.
Viimasel ajal on uue meedia kasutamine muutumas täiesti igapäevaseks. Blogid ja kasutajakontod Facebook´is või mujal sotsiaalses meedias on paljudel juba olemas. Suhtluski on neis kanalites päris aktiivne, kuid tihti ei toimi see päris nii, nagu peaks.
Kontosid luuakse, kuid ei pöörata tähelepanu kõige põhilisemale – sisule. Oma suhtlusvõrgustiku konto või lehe sisu on tähtis, et tagada kasutajate huvi.
Kui sinu lehe sisu loomisega pole piisavalt vaeva nähtud, sinna ei ole midagi põnevat või vajalikku üles riputatud, siis võib see avaldada halba mõju suhtlusele. Tühi ja sisutu leht ei kutsu inimesi tagasi või sinu profiili promoma ja teistega jagama, mis aga ongi üks põhilisi eesmärke sotsiaalmeedias – luua suhteid.
Teine oluline asi on järjepidev tegelemine oma kontoga. Kui sotsiaalmeedias luua suhteid, siis peab nendega ka pidevalt tegelema. Sinu klient tahab, et sa tema jaoks koguaeg olemas oled ja temaga vajadusel suhtled, tema mured lahendad või niisama vastu säutsud.
Ettevõttes peaks olema konkreetne isik või osakond, kes pidevalt kliendisuhetega sotsiaalmeedias tegeleb. Kui selline võimalus puudub, siis on turundusteenust sotsiaalmeedias osta professionaalidelt, kes ala tunnevad ja sellega pidevalt tegelevad. Professionaalide abi kasutamine on hea ka enne iseseisva tegevuse alustamist sotsiaalmeedias.
Kui kasutad e-turundusettevõtte konsultatsiooni ja abi sotsiaalmeedias alustamiseks või seal tegutsemisel, on sul võimalik vältida tegevusi, mis sinu ettevõttele kahju võivad tekitada.
Sotsiaalmeedia on võimas vahend, kuid seda peab oskama õigesti kasutada.
Tags: ajaveeb, dreamgrow, facebook, internetiturundus, nõuanded, sotsiaalmeedia, sotsiaalne meedia, tulevik, turundus
May 10 11:39:08 naljakas, sotsiaalne meedia, üldine | 5 kommentaari
Anu Saagim nimetas Facebook´i kasutajaid invaliidideks ja kirus, et seal tehakse palju temanimelisi lehti. Kuidas Anu Saagim saab libalehti? Sellepärast, et Facebook palub neid teha.
Siin on pisikene screenshot. Eestikeelse Facebook´i uue lehe loomisel palutakse teha kasutajal leht, mille nimi võiks olla Anu Saagim või Smilers.

Tags: Anu Saagim, facebook, libaleht, sotsiaalmeedia, sotsiaalne meedia
May 10 11:33:16 e-kaubandus, reklaam, sotsiaalne meedia | 5 kommentaari
Facebook on loonud platvormi, mis võimaldab lehtedel ja aplikatsioonidel jagada informatsiooni kasutajate kohta, et näidata neile personaliseeritud pakkumisi ja reklaame veebilehtedel väljaspool Facebook’i. See tähendab, et iga kasutaja profiililt kogutakse avalikku informatsiooni. Sinna alla kuulub info, milliste gruppide fänn sa oled, mida sa oled märkinud oma profiilis huvideks ja isegi seda, milliste inimestega sa tuttav oled.
See annab tohutu eelise e-kommertsiga tegelevatele ettevõtetele. Näiteks, kui sa oled märkunud enda huvide alla Tanel Padari, siis saaks Piletilevi võtta selle info Facebook’ist ja reklaamida sulle Piletilevi lehel Taneli tulevast kontserti ning jätta kõrvale vähemrelevantsed artistid. Selle jaoks on Piletilevil vaja vaid lisada enda lehele üks koodijupp ja Facebook’i aplikatsioon teeb ülejäänud töö.
Arusaadavalt selline info jagamine lehtede ja aplikatsioonide vahel võib tunduda kasutajate jaoks privaatsust rikkuv. Eriti olukorras, kus seda infot võiks keegi kuritarvitada. Avalikku informatsiooni saad seadistada Facebook’i profiili seadete alt.
Tags: e-kommerts, facebook, privaatsus, sotsiaalne meedia
Apr 6 13:05:41 internetiturundus, sotsiaalne meedia | Kommentaarid puuduvad
Marko Saue kirjutab magistritööd ja küsis minult mõned küsimused sotsiaalse meedia kohta. Otsustasin panna vastused, pärast mõningast toimetamist, kõigile huvilistele lugemiseks.
1. Milline on sotsiaalmeediaturunduse hetkeolukord Eestis. Mis on hästi, mis halvasti.
Sotsiaalne meedia on Eestis täiesti alguses. Kõik tegijad katsetavad, mis toimib ja mis mitte. Väga konkreetseid edulugusid ei ole. Pikaajalise brändi ja ROI kogemus puudub. Hästi on see, et päris paljud on katsetama asunud ja nii tekib kogemuspagas ja arusaamine, kuidas asjad toimivad.
2. Milline on sotsiaalmeediaturunduse tulevik, kas kogu turundus liigub sotsiaalmeediasse või läheb vaimustus üle?
Turundus liigub sotsmeedia suunas ja see vaimustus ei lähe üle. Kuigi praegu on palju haipi, millele võib järgneda “kainenemine”, siis tulevikus suurenevad sotsiaalse meedia mahud oluliselt üle praeguste.

Kui jõuame Plateau of Productivity alale, siis mõne aasta pärast on päris suur osa turunduseelarvetest internetis, mis muutub jätkuvalt üha sotsiaalsemaks.
3. Millised sotsiaalmeedia keskkonnad peaks ettevõte turunduses kasutusele võtma ja miks?
Blogi ja ettevõtte veeb peavad olema sotsiaalselt toimivad, sest need moodustavad turundusplatvormi vundamendi. Kuidas oma veeb ajaga kaasas käima panna, sellest kirjutab Jeremiah Owyang postituses, Veebistrateegia: Kuidas oma ebaolulist ettevõtte veebi arendada. Konkreetsete kanalite valik sõltub oluliselt ettevõtte sihtgrupist, kuid hetkel tundub Eestis kõige elavam olevat Facebook oma 175 tuhande kasutajaga. See on hea koht käe harjutamiseks.
4. Kuidas hinnata sotsiaalmeedia turunduse efektiivsust ja kasumlikkust. Milliseid mõõdikuid peaks kasutama?
Ma ei usu, et keegi Eestis saaks praegu veel kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Arvan, et sotsiaalne meedia muutub üheks olulisemaks brändingu vahendiks, seega on tähtsad erinevad brändimõõdikud. Samas on internet direct action kanal ja saab ka päris konkreetselt müüki ning rahanumbrit mõõta. Erinevatel ettevõtetel on siin erinevad eesmärgid. Mõned brändingu eesmärgid võiksid olla engagement ehk osalejate aktiivsus. Mihkel kirjutab näiteks osalusindeksist.
5. Mida ettevõtted peaksid sotsiaalmeediaturunduses ise tegema ja kus ja milleks oleks vaja kasutada asjatundjate abi?
Ma arvan, et suure osa sotsiaalse meedia tegevustest saab ettevõte ise ära teha. Selleks palgatakse inimesed, kes töötavad ettevõttes ja loovad autentset sisu. Suuremate ettevõtete korral tuleb kõne alla ka sotsmeedia tegevuste ostmine teenusepakkujalt. See peaks olema väga tihe koostöö ja võibolla sarnanema ajutise töötaja palkamisega. Kokkuvõttes arvan, et kui varem on enamus turunduseelarvetest läinud „majast välja“, siis nüüd jääb osa sellest palgakuludena ettevõttesse ja tekivad ametikohad nagu sisutoimetaja, veebihaldur, kogukonnahaldur jne.
Kokkuvõtteks
Praegu on aeg katsetada ja kogemusi koguda, nii tekib teadmine, mille abil edasisi otsuseid teha. Arvan, et ei ole vaja karta ebaõnnestumist. Inimesed on enamasti sõbralikud ja kui nendega sotsiaalses meedias hästi ja avatult suhelda, siis tulevad peagi ka positiivsed tulemused.
Tags: blogi, facebook, kogukonnahaldur, Marko Saue, osalusindeksist, ROI, sisutoimetaja, sotsiaalmeedia, sotsiaalmeediaturundus, sotsiaalne meedia, turunduseelarve, turundusplatvorm, veebihaldur, Veebistrateegia, vundament
Jan 14 15:55:28 sotsiaalne meedia, trendid, uuringud ja statistika | 16 kommentaari
Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.

Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.

Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.

Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:

Tags: facebook, sotsiaalne meedia, statistika, trendid, uuringud
Dec 28 10:48:14 internetiturundus, sotsiaalne meedia, trendid | 1 kommentaar
Kuhu liiguvad sotsiaalse meedia globaalsed trendid aastal 2010? Eelmisel nädalal kogusin kokku mõned mõtted selle kohta, kuhu turundus ja internet liikumas on. Eestis see kõik kohe ei realiseeru, seepärast panime trendipostituse inglise keeles meie .com blogisse: 22 Social Media Marketing Trends for 2010. Nüüd postitame esitluse ka siia, et huvilistel kahe silma vahele ei jääks:
Tags: facebook, hüpersihtimine, jälgimine, mobiilne internet, reaal-ajas, sotsiaalne crm, sotsiaalne meeida, sotsiaalne sumin, sotsiaalse meedia kasu, sotsiaalsed võrgud, täiendatud reaalsus
Dec 22 20:45:07 sotsiaalne meedia, trendid, uuringud ja statistika | Kommentaarid puuduvad
Itaalia kirjanik, blogija ja fotograaf koostas järjekorras juba teise kaardi maailma sotsiaalvõrgustikest. Pikem jutt nende võrdlusest meie .com blogis

Tags: facebook, odnoklassniki, orkut, QQ, sotsiaalmeedia, sotsiaalvõrgustikud, v kontakte
Edasi »