Meie käest on küsitud, et mida teha kui ma panen oma nime Google otsingumootorisse ja seal esimesed tulemused ei ole just päris soovitud vastused? Tänapäeval oskab ka enamus tööandjaid Googledada. Kas sealt vastu vaatav informatsioon on täpselt see, mis sind internetis esindab? See võib olla sissekanne I&I blogis , mingi ajaleheartikkel, või muu informatsioon, mida ise ära kustutada ei saa.
Mida siis teha? Asi on tegelikult lihtne, tuleb luua ja avaldada ise enda kohta informatsiooni.
Alustada võiks siis nii:
Loo enda isiklik koduleht või blogi. Algatuseks piisab ka CV formaadis leheküljest. Katsu hankida ka viitajaid (linke) enda lehele. Seda võib aidata teha mõni sinu blogi pidajast sõber. Mõnes tema sissekandes võiks olla ka sinu nimi mainitud.
Tee enda kohta profiilid erinevates sotsiaalvõrgustikes. Facebook (www.facebook.com) ja Linked IN (linked in) keskkondades peaks sul kindlasti enda nimega konto olemas olema. Ka Twitteis võid aegajalt säutse teha – see on hetkel väga popp asi.
Nii lihtne see ongi!
Väike küsitlus meie blogi lugejatele: Googleda ennast ja anna teada kui suur osa sellest infost on sinu enda teadlikul algatusel sinna sattunud?
Email, täna veel valdav suhtlemise vahend internetis, on ligikaudu 40 aastat vana. Leiutatud enne kui me teadsime midagi blogidest, sotsiaalsetest võrkudest, IMidest jne. Sisuliselt on tegemist tiguposti elektroonilise analoogiga.
Google tahab seda muuta ja nende nägemus on Google Wave, mis võimaldab kõik elektroonilise personaalse suhtlemise liigid kokku siduda ja ühtselt hallata. Lisaks tavapärasele suhtlemisele saab Wave kasutada ka vikilaadse koostöövahendina. Kõik on ühendatud kõigega ja toimib uskumatult kiiresti reaal ajas. Wave’i saab laiendada, lisada programme, siduda oma lahendustega ja veel palju muud.
Ah jaa… see kõik hakkab töötama avatud protokollil ja igaüks võib luua oma Wave-süsteemi, mis töötab koos teistega.
Lisatud video annab põhjaliku ülevaate, millega on tegemist ja see tundub tõeliselt vinge. tund ja 20 minutit on päris pikk aeg, aga Google Wave võib tekitada revolutsiooni. Uskumatult raju tundub see asi olevat.
E-turundus, see on eksperimentpositus. Kaupo näitas, et nemad on Neti otsingus terminiga e-turundus esimesed. See on muidugi väga kurb . Vaatasin järgi ja avastasin, et meie lehel polegi sellist sõna. Nüüd tahaks välja selgitada, kui palju üks pisike postitus, meie positsioone posotsioone muuta suudab. Praegu oleme märksõnaga e-turundus Netis teisel lehel, 26. positsioonil.
Üks asi, mida kindlasti saab väita on see, et me ei saa ilma Neti kirje muutuseta kuidagi esimeseks, sest kataloogikirje on eelistatud. Siiski võiks ennustada kohta esilehe esimeses pooles. Parimaks võimalikuks tulemuseks võiks märksõnaga e-turundus olla kuues.
Neti indekseerib väga aeglaselt. Saab näha, millal need muudatused kohale jõuavad. Kõrvale panen ka Google tulemused (google.ee, mitteloginud olekus, Firefox 3 – teie näidud võivad erineda):
Arvestades, et kogu meie lehel on praegu ainult üks kord mainitud sõna „e-turunduses“, siis on Neti 26. ja Google 17. positsiooni päris lõbus. Nüüd, aga… Tähelepanu… Valmis olla… Ekperiment!
Mis seal salata, arvestades, et GMail kuulub Google’ile, siis on selles kasutusel olev otsing täiesti kiviaegne. Kui sa ei sisesta täpset vastet, siis saad täpselt null tulemust. Nüüd on see õudus väikese paranduse saanud. GMaili otsingus on nüüd autocomplete. Kuigi sa pead ikkagi täpse vaste kirjutama, siis vähemalt pakub otsingukast sulle võimalikke vasteid ja sa ei pea aju katki pingutama, et leida seda mida otsid.
Siiski on see vaid esimene samm, sest autocomplete toimib ainult nimede ja mailiaadresside suhtes.
Google kirjutab, et nüüdsest on otsingute juures seonduvad terminid välja toodud. Kui otsid “loodusseadusi”, siis pakutakse välja “suur pauk”, “relatiivsusteooria”, “kvantfüüsika” jne. Kuna mul endal ei õnnestunud seda vaadet saavutada, siis panen siia Google blogist pärit pildid. Seotud terminid võib olla päris abiks, kui pea tühi ja otsid näiteks peoruume, mängutuba või muud teenust kus kataloogid esikohad on hõivanud.
Teise uuendusena on Google suurendanud otsingu tulemuses kuvatava noppe pikkust. See on see tekst, mi tuleb meta description tagist. See tundub päris mugav, sest annab võimaluse juba Googles aru saada, kas linki on mõtet klikkida või mitte. Samas võib pikem tekst muuta oluliselt loetavust ja sellega muutub kasutaja käitumine Google otsingutulemustes. See õnnestus mul Googlest välja võluda (nende näidispäringuga “spice market review shrimp starter dessert“).
Nüüd on küsimus, kas peaks koha kiiruga kõikide lehtede description tage ümber kirjutama asuma, et maksimum tekstipikkus ära kasutada või peks ikkagi lühema ja hoomatavama kirjelduse juurde jääma.
GMail on nüüd mugavam kasutada. Kui varem pidi mitme faili lisamiseks GMailis iga faili eraldi ja piinarikkalt manustama, siis nüüd on võimalik kõik või osa ühes kataloogis olevatest failidest kirjale korraga lisada. Väga mugav uuendus.
Samuti on ilmunud ka indikaatorid, mis näitavad, kui kaugele faili lisamine on jõudnud. Varem pidi lihtsalt ootama ja lootma, et üleslaadimine ikka töötab. Lähemalt Google enda blogist.
Neti on oma otsingule lisanud otsingusoovituse. See toimib nii, et kui sisetad miskit, mille kohta Neti teab enam levinud otsinguid, siis pakutakse rippmenüüs välja võimalikud valikud. Näiteks, kui sesestada valuuta näed järgmist pilti:
Lisaks oskab neti nüüd ka arvutada:
Kui mõni tavalisem päring sisestada, siis saab soovitustena enamlevinud vastuseid ja Neti enda kataloogikirjeid:
Päris lahedad uuendused! Natuke on vist selle asjaga siiski hiljaks jäädud. Arvata võib, et Googlele jäädakse juba alla ja need võimalused on ka seal olemas. Otsingusõda Neti ei võida, seega peaks panema enamus auru oma põhiväärtuse ehk kataloogi kuulimaks tegemisele.
Kui soovid teada, kuidas su lehel Neti.ee otsingumootoris läheb,
siis kasuta meie NetiRank vidinat.
Sedamööda, kuidas Google võimu kogub, tekib üha tihemini küsimus, kas Do No Evil mantra ikka kehtib veel. Eilse Google postituse jätkuks veel üks video Google ja konspiratsiooniteorriast.
Originaal on siin. naljakal kombel sponsored by amazon ja ilma embedimise võimaluseta. Viite leidsin Fabernovelist.
Mitmes kohas on olnud juttu Google maailma valitsemise plaanidest. Fabernovel on koostanud põhjaliku ülevaate Google edu alustest ja võimalikust strateegiast, mille na tuuakse välja kuus suunda: skaleeritavus, võrguefekt, andmete kaevandamine, avatus, koostöö, reklaam kui ärimudel. Mule tundub, et üks olulisemaid kohti sells on mobiiliteemaline osa, sest praegu on see valdkond suuresti hiigelettevõtete/monopolide valduses ja Googlel võib olla jõudu seda turgu avada.
Neile, kes tahavad kiiret ülevaadet saada, on peamiste punktide kohta sliadšõu (pane full screen peale):
Gmaili blogi annab teada, et nüüd saab oma kirjakasti kirjuks teha. Lisaks sellele on ka tavalist välimust natukene uuendatud. Mõned oma Gmaili kontod, mis praegu läbi vaatasin veel uut võimalust ei sisalda ja Gmaili blogi lubab:
We’ll be rolling out themes to everyone over the next couple of days, so if you don’t see them yet, check back soon.
Septembri keskpaiku, kui lansseeriti Facebooki timeline projekt, tegi Priit ratsionaalse prognoosi, et tuleb ka aeg, mil lähevad Facebooki fännilehe ...
Jul 9 15:55:54 analüütika, nõuanded, otsingumootorid, sotsiaalne meedia, tarkus, töövahendid | 6 kommentaari
, mingi ajaleheartikkel, või muu informatsioon, mida ise ära kustutada ei saa.
Email, täna veel valdav suhtlemise vahend internetis, on ligikaudu 40 aastat vana. Leiutatud enne kui me teadsime midagi blogidest, sotsiaalsetest võrkudest, IMidest jne. Sisuliselt on tegemist tiguposti elektroonilise analoogiga.
