Kui varem võis öelda, et Joomla on parem suurtele keskkondadele, siis tänaseks on eelised selles valdkonnas haihtunud. Siiski hoiatuseks, et me oleme suured WordPressi sõbrad ja mitte täiesti erapooletud.
Enamus veebikeskkondades on kohti, mis kasutajale natuke keerulised ja võivad nad eemale peletada. Tehke ise lihtsaid kasutajateste, leidke ja parandage suuremad vead. Ajaloolises mõttes panen kirja, et see on mu kõige esimene videopostitus. (Mõned varasemad pole otseselt sel eesmärgil salvestatud). Tule Eliitlaagrisse, seal saad kõvasti rohkem teadmisi.
Uurides varuosamaailma leidsin sellise hulluse nagu lisatud pildilt näha. Panen siia vabas vormis tõlke pildil olevale tekstikastile:
Meil on kaks ladu. Meid ei huvita, et me oma külastajatel elu keeruliseks teeme. Meie süsteem on selline ja kui ei sobi lase jalga. Me peaksime natuke tööd tegema, et saaks ühe otsinguga hakkama, aga me ei viitsi, las kasutjad kulutavad oma aega.
Oletame, et iga kasutaja kaotab 30 sekundit. Päevas on näiteks 100 külastajat, kes peavad kasutama kaht otsingut. See teeb kokku 25 tundi kuus ja 300 tundi aastas. Tegelikult kaotatakse muidugi enamus aega kahe eraldi listi sirvimisel, aga need numbrid on ju vaid näiteks toodud.
Minu esimene kaartide laotamine eelmiest suvest (card sorting). Eesmärgiks oli kasutajavajaduste klassifitseerimine ja prioritiseerimine. Väga asjalik meetod kiirete tulemuste saamiseks.
Lisan siia ka ühe hea tasuta vahendi, mis võimaldab card sortinguga natukene haitekimal moel hakkama saada, OptimalSort. Ka Alastair Campbell mainis oma tänases workshopis OptimalSorti.
Käisin Elisa poes ja mõtlesin, et prooviks osta telefoni. Ei saanud, sest ei leidnud kuidas seda teha. Andsin ülesande analüütikule, palun leia kuidas sealt osta saab. Ei miskit. Põhjaliku analüüsi vastuseks sain siiski sellise leiu, et tegemist pole ju E-poega. Elisa lehel on nimetusena kasutatud “pood”. Juu siis oletatakse, et ma jalutan pärast kataloogiga tutvumist lähimasse kauplusesse. Sellega võib muidugi selline jama kaasneda, et lähim pood pole Elisa oma.
Tulemus? Aastal 2009 on mobiiltelefoni ostmine Eestis internetiteel väga keeruliseks tehtud (testisime ka EMTi ja Tele2e).
Mõni aeg tagasi sattusin kliendiga vestlema veebilehtede usaldusväärsuse teemadel. Tuleta natuke vana asja meelde ja postitan siia ühe kolm aastat tagasi kirjutatud Sevenline blogipostituse, natuke modifitseeritud kujul.
Stanfordi Ülikooli lehelt leiab nimekirja asjadest, mis on olulised oma kodulehe usaldusväärsuse suurendamiseks. Tulemused põhinevad aastate pikkustel uuringutel, millel osales üle 4500 inimese. Peamised usaldusväärsuse faktorid on järgmised:
1. Inimestel peab olema lihtne teie väiteid kontrollida. Alati on soovitav viidata oma väidete allikale. Isegi, kui inimesed neid linke ei kasuta on nad olemas ja aitavad suurendada lehe usaldusväärsust. Praktikas võib kasutada ka teiste klientide arvamusi, mis kinnitavad, et te head tööd teete.
2. Näidake, et lehe taga on reaalne organisatsioon. Tooge ära oma aadress, millistesse organisatsioonidesse te kuulute ja kontorihoone pilt ei ole ka halb mõte.
3. Millistes valdkondades te eksperdid olete. Kui teie töötajad või ettevõte on mingil ala sertifitseeritud, siis peaks selle kindlasti ka kodulehel ära mainima.
4. Näidake, et lehega on seotud ausad ja usaldusväärsed inimesed. Alustage kontaktinfost ja inimeste piltidest. Saate lisada ka lühikese elulookirjelduse, et anda edasi inimlik mõõde. Blogimine ja sisutekstide allkirjastamine on samuti väga head meetodid inimliku mõõte lisamiseks.
5. Tehke kontakti võtmine lihtsaks. Telefon, postiaadress ja email peavad olema lihtsalt leitavad. Ärge saatke kasutajat täitma anonüümset kontaktvormi, mille adressaati ta ei tea. Selles kontaktivormideasjas ma pole päris kindel. Tuleb lihtsalt kasutajale selgitada, mis juhtub, kui ta selle täidab.
6. Kujundus olgu professionaalne ja teemaga sobiv. Maitseid on väga erinevaid aga enamus siiski nõustub sellega, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Maailmarekordit ei ole vaja, aga üle lati peab saama.
7. Tehke oma keskkond kergesti kasutatavaks ja külastajale kasulikuks. uuringud näitavad usaldusväärsed lehed on lihtsalt kasutatavad ja sisaldavad külastajale vajaliku infot. Tihti unustatakse kellade ja vilede lisamisel endalt küsida, mis kasu külastaja sellest saab. Külastaja kasu peaks olema kogu veebi sisu aluseks.
8. Uuendage lehe sisu tihti või vähemalt viidake sellele, et seda on kohendatud. Inimesed peavad pidevalt uuendatavaid, “elavaid” keskkondi usaldusväärseteks.
9. Proovige oma reklaame ja müügijuttu vaos hoida. Vältige oma lehel reklaame, popup-aknaid ja muud pealetükkivat promomaterjali. See ei tähenda, et oma tooteid pakkuda ei võiks aga selle juures lähtuge punktist 7. Külastaja kasu.
10. Proovige vältida kõiki vigu, ükskõik kui väikesed need ka poleks. Katkised lingid ja kirjavead (üritame ka oma veebis seda punkti parandada) vähendavad märgatavalt kodulehe usaldusväärsust. Oluline on ka, et leht oleks alati kättesaadav ja laeks kiiresti.
Kui sul on probleem, et arvuti on liiga kiire, siis tasub vaadata igasuguseid Flash-reklaame. Sattusin kogemata täna IRLi lehele, arvuti hakkas kõvasti undama ja venima. Alguses ei saanud arugi, milles probleem. Mõne hetkega tuvastasin allika. See oli hüper-super Flash bänner, mis otsustas võtta kogu masina ressursi endale.
Selle keerleva viguri eesmärk ja kontseptsioon on natuke arusaamatu, aga kui see kõrvale jätta, siis rakenduste tegemisel võiks ju arvestada sellega, mida see kasutajatele kaasa toob.
Veebilehe kasutatavus on üks olulisemaid komponente lehe külastaja jaoks. Kasutatavusest sõltub veebilehe suutlikus täita ettevõtte jaoks olulisi ärilisi eesmärke. Veebileht peab olema külastaja jaoks ülesehitatud lihtsasti navigeeritavalt ja sisutekstid üheselt arusaadavalt. Kasutaja ei tohi ühegi veebilehe elemendi juures mõtlema jääda „Miks see siin on?“.
“If your users have many questions, it’s a failure of your primary site design. It becomes not so much customer support, as much as customer complaints,”
- Jakob Nielsen, Usability expert
Veebianalüüse koostades satun tihti veebilehtedele, mis on lehe külastajatele keeruline kasutada. Kasutajateste tehes oleme näinud kuidas pisiasjad võivad tekitada tavakasutajates segadust, mida veebilehe disain ja navigatsiooni loojad ei oska ette kujutadagi. Tihti kiputaske tehnoloogia viimase sõnaga nagu Flash või Ajax üle pingutama. Tehakse veebilehe rakendusi, mis on ainult nn power-user’itele arusaadavad ja tavakasutaja peale ei mõelda. Kui veebileht on kasutajatele keeruline, siis on selle lehe tegutsejate osakaal madal. Väikesed muudatused veebilehe disainis või sisutekstides võivad tõsta märkimisväärselt teie ettevõtte ärilisi numbreid veebilehe kaudu.
Järgnevalt toon ühe lihtsa näite e-maksuameti veebilehe põhjal, milliseid kadalippe peavad tavalised internetikasutajad läbima, et jõuda soovitud tegevuseni.
Maksu- ja tolliameti veebilehe kasutatavus
Taas on käes aeg esitada tuludeklaratsioone. Läksin minagi kontrollima andmete õigsust. Jõudes Maksu-ja tolliameti veebilehele olin kergelt segaduses, millist linki ma vajutama pean, et siseneda e-maksuametisse. Peale mõningast uurimist jõudsin järeldusele, et selleks on kaks võimalust:
vajutada veebilehe keskel olevat bannerit
vajutada päises paremal asuvat “e-maksuamet | e-toll” tab‘i
Mida saaks parandada, et külastajal ei kuluks sisenemise välja selgitamiseks nii palju aega?
Banneri probleemiks on see, et enamus inimesi on harjunud neid eirama. Bannerilaadsed liikuvad elementid tekitavad veebilehe külastajates nn „reklaamipimeduse“ efekti (mõelge Delfi paremale äärele). Selle asemel võiks olla hoopis suur üheselt arusaadava tekstiga nupulaadne element.
Tab-ile tuleks lisada juurde tegutsemisele kutsuv sõna “Sisene e-maksuameti | e-tolli lehele”.
Kuid sellega veel kannatuste rada ei lõppenud. Kui olin ühel neist viitel vajutanud, jõudsin sisenemise lehele, mis pani tõsiselt kukalt kratsima. Esialgu jäi mulje, et nüüd on võimalik e-maksuametisse siseneda ainult ID-kaardi või mobiil-ID abil. Teised sisenemise võimalused kattis pop-up element lihtsalt ära.
Peale pop-up sulgemist avanes juba rõõmsam pilt:
Protsessi optimeerimine on vajalik.
Minul kulus kogu selle protsessi tarvis tervelt minut, mis ei ole sugugi lühike aeg. Arvestada tuleb sellega, et ma tegin seda suurest soovist ikkagi siseneda ja uurida andmeid. Suvalisel ettevõtte lehel on sellist kadalippu nõus läbima väga vähesed külastajad.
Pilt on päris vilets, sest mobiil kahjuks paremat ei tee, aga asja iva on selles, et domeeninimi võiks olla lühike ja meeldejääv. www.stadler-metallbau-coburg.de ei oleks mul just esimene valik. 24 sümbolit, päris raju. Arvan, et ka sidekriipsude kasutamine on kurjast. Prooviks alla 10 tähe hakkama saada. Mingil põhjusel on Saksamaal päris palju sellised domeene.
Best Internetil esinedes tõin näite, kuidas mul ei õnnestunud Kalev Spa lehelt kontaktinfot mugavalt kätte saada.
Hea stoori oli. Elust enesest ja värvikas. Nüüd kahjuks ei saa seda enam kasutada, sest Kalev Spa võttis seda tähelepanekut kuulda ja tegi kiired korrektuurid. Tubli! Kuna nad nii hästi reageerisid sellele, siis ma seda lugu enam ei kasuta. Peab kuskilt uue otsima. Nii lähebki maailm samm sammult paremaks
Toyota vorm pole aga paremaks läinud pole aga paremaks läinud.
Apr 7 09:34:53 töövahendid, wordpress | 16 kommentaari
