Mar 30 12:53:22 kasutatavus, reklaam | 3 kommentaari
Kui sul on probleem, et arvuti on liiga kiire, siis tasub vaadata igasuguseid Flash-reklaame. Sattusin kogemata täna IRLi lehele, arvuti hakkas kõvasti undama ja venima. Alguses ei saanud arugi, milles probleem. Mõne hetkega tuvastasin allika. See oli hüper-super Flash bänner, mis otsustas võtta kogu masina ressursi endale.
Selle keerleva viguri eesmärk ja kontseptsioon on natuke arusaamatu, aga kui see kõrvale jätta, siis rakenduste tegemisel võiks ju arvestada sellega, mida see kasutajatele kaasa toob.
Tags: bännerid, flash, kasutatavus, reklaam
Feb 9 10:30:00 kasutatavus | 9 kommentaari
Mis on veebilehe kasutatavus?
Veebilehe kasutatavus on üks olulisemaid komponente lehe külastaja jaoks. Kasutatavusest sõltub veebilehe suutlikus täita ettevõtte jaoks olulisi ärilisi eesmärke. Veebileht peab olema külastaja jaoks ülesehitatud lihtsasti navigeeritavalt ja sisutekstid üheselt arusaadavalt. Kasutaja ei tohi ühegi veebilehe elemendi juures mõtlema jääda „Miks see siin on?“.
“If your users have many questions, it’s a failure of your primary site design. It becomes not so much customer support, as much as customer complaints,”
- Jakob Nielsen, Usability expert
Veebianalüüse koostades satun tihti veebilehtedele, mis on lehe külastajatele keeruline kasutada. Kasutajateste tehes oleme näinud kuidas pisiasjad võivad tekitada tavakasutajates segadust, mida veebilehe disain ja navigatsiooni loojad ei oska ette kujutadagi. Tihti kiputaske tehnoloogia viimase sõnaga nagu Flash või Ajax üle pingutama. Tehakse veebilehe rakendusi, mis on ainult nn power-user’itele arusaadavad ja tavakasutaja peale ei mõelda. Kui veebileht on kasutajatele keeruline, siis on selle lehe tegutsejate osakaal madal. Väikesed muudatused veebilehe disainis või sisutekstides võivad tõsta märkimisväärselt teie ettevõtte ärilisi numbreid veebilehe kaudu.
Järgnevalt toon ühe lihtsa näite e-maksuameti veebilehe põhjal, milliseid kadalippe peavad tavalised internetikasutajad läbima, et jõuda soovitud tegevuseni.
Maksu- ja tolliameti veebilehe kasutatavus
Taas on käes aeg esitada tuludeklaratsioone. Läksin minagi kontrollima andmete õigsust. Jõudes Maksu-ja tolliameti veebilehele olin kergelt segaduses, millist linki ma vajutama pean, et siseneda e-maksuametisse. Peale mõningast uurimist jõudsin järeldusele, et selleks on kaks võimalust:
- vajutada veebilehe keskel olevat bannerit
- vajutada päises paremal asuvat “e-maksuamet | e-toll” tab‘i
Mida saaks parandada, et külastajal ei kuluks sisenemise välja selgitamiseks nii palju aega?
- Banneri probleemiks on see, et enamus inimesi on harjunud neid eirama. Bannerilaadsed liikuvad elementid tekitavad veebilehe külastajates nn „reklaamipimeduse“ efekti (mõelge Delfi paremale äärele). Selle asemel võiks olla hoopis suur üheselt arusaadava tekstiga nupulaadne element.
- Tab-ile tuleks lisada juurde tegutsemisele kutsuv sõna “Sisene e-maksuameti | e-tolli lehele”.
Kuid sellega veel kannatuste rada ei lõppenud. Kui olin ühel neist viitel vajutanud, jõudsin sisenemise lehele, mis pani tõsiselt kukalt kratsima. Esialgu jäi mulje, et nüüd on võimalik e-maksuametisse siseneda ainult ID-kaardi või mobiil-ID abil. Teised sisenemise võimalused kattis pop-up element lihtsalt ära.
Peale pop-up sulgemist avanes juba rõõmsam pilt:
Protsessi optimeerimine on vajalik.
Minul kulus kogu selle protsessi tarvis tervelt minut, mis ei ole sugugi lühike aeg. Arvestada tuleb sellega, et ma tegin seda suurest soovist ikkagi siseneda ja uurida andmeid. Suvalisel ettevõtte lehel on sellist kadalippu nõus läbima väga vähesed külastajad.
Kui kasutajasõbralik on teie ettevõtte veebileht?
Tags: e-maksuamet, kasutatavus, usability, veebileht
Feb 5 19:56:31 kasutatavus | 24 kommentaari
Täna taksoga sõites nägin sellist pilti:
Pilt on päris vilets, sest mobiil kahjuks paremat ei tee, aga asja iva on selles, et domeeninimi võiks olla lühike ja meeldejääv. www.stadler-metallbau-coburg.de ei oleks mul just esimene valik. 24 sümbolit, päris raju. Arvan, et ka sidekriipsude kasutamine on kurjast. Prooviks alla 10 tähe hakkama saada. Mingil põhjusel on Saksamaal päris palju sellised domeene.
Tags: brändid, domeenid, domeeninimi, kasutatavus
Oct 6 10:30:14 kasutatavus, nõuanded | 4 kommentaari
Best Internetil esinedes tõin näite, kuidas mul ei õnnestunud Kalev Spa lehelt kontaktinfot mugavalt kätte saada.
Hea stoori oli. Elust enesest ja värvikas. Nüüd kahjuks ei saa seda enam kasutada, sest Kalev Spa võttis seda tähelepanekut kuulda ja tegi kiired korrektuurid. Tubli! Kuna nad nii hästi reageerisid sellele, siis ma seda lugu enam ei kasuta. Peab kuskilt uue otsima. Nii lähebki maailm samm sammult paremaks 
Toyota vorm pole aga paremaks läinud pole aga paremaks läinud.
Tags: kalev spa, kasutatavus, kontakt, maailmaparandamine
Sep 11 10:25:17 nõuanded | Kommentaarid puuduvad
Klientide lahkumise vältimiseks tuleb e-pood teha võimalikult ajakohaseks ja pidevalt uuendada. Samuti tuleb kõiki funktsioone aeg-ajalt testida. Järgnevalt toon välja 4 lihtsat viga, mille tulemusena kliendid lahkuvad.
Viga #1: vanad kuupäevad ja aegunud informatsioon
Kui külastaja satub teie veebilehele ja märkab teksti “© 2005” võib tal tekkida küsimus, kas veebilehel olevad hinnad on ikka ajakohased? Kas ettevõte on ikka tegutsev? Kui kliendil tekib mingigi kahtlus, ei hakka ta uurima, vaid suundub konkurendi juurde.
Viga #2: SSL põhised errorid
Suunates kliendi SSL sertifikaadiga turvatud lehele, peab selleks olema kindel põhjus! Tavalisi informatsiooni jagamise lehti ei ole mõtet turvata. Turvata tasub näiteks ostuprotsessi. Kindlasti tuleb SSL sertifikaat korrektselt installeerida, vastasel juhul kuvatakse kliendile mitte eriti kasutajasõbralik teade:
Viga #3: makse ja tarnevõimalused ei ole nähtaval
Maksevõimalused peavad olema igal lehel nähtavad. Ärge sundige klienti minema mõnele abilehele selle teabe leidmiseks.
Ostukorvi lehel tuleks peale maksevõimaluste kuvada kindlasti ka kauba transpordi hind. Ei tasu eeldada, et klient on nõus täitma kõik tellimisvormid olles teadmatuses, mis kauba transport talle maksma läheb.
Viga #4: vilets lehesisene otsing
Google saavutas otsingumootorite seas edu just tänu oma kiiretele ja relevantsetele vastustele. Kui teie lehesisene otsing annab üle korra vastuse “sellist toodet ei leitud”, siis kasutaja loobub väga kiiresti edasi otsimast ja tihti lahkub üldse lehelt. Samuti tuleb arvestada, et kliendid teevad tihti kirjavigu ning ka sellistel juhtudel tuleb neile kuvada infot. Kui te ise ei ole suuteline arendama korralikku lehesisest otsingu funktsionaalsust, võiksite kaaluda kolmanda osapoole loodud aplikatsiooni. Kui teie veebileht on hästi indekseeritud, tasub uurida Google custom search engine aplikatsiooni, mida on võimalik integreerida enda kodulehele.
“The only thing worse than showing bad search results is showing none at all”.
Tags: e-pood, kasutatavus
Sep 10 11:55:38 internetiturundus, persoon | Kommentaarid puuduvad
Mõni aeg tagasi saatis Peep Laja mulle portsu küsimusi Eesti e-äri kohta. Vastasin neile ja Peep pani need oma blogisse üles. Selleks, et ma reaalsusest liiga kaugele ei triiviks uurisin ka kolleegidelt, mida nad asjast arvavad. Järgnevad on driimgroulase Ürjo mõtted samadel teemadel.
- Netikulleri uuringu andmetel on Eestis online jaemüügi osakaal vaid 1% kogu jaemüügi mahust, samal ajal kui UKs vastav number 15% ja USAs 7%. Mis sa arvad, miks see nii on? Kuidas panna eestlasi rohkem netis ostma?
Kõige suuremaks probleemiks pean usalduse puudumist internetiäride vastu. Üks põhjuseid on kindlasti meie ajalugu. Noorema generatsiooni peale kasvades hakkab see kindlasti muutuma. Teiseks takistuseks pean korralike e-äride puudumist. Eestis on peamiselt e-kataloogid, mitte e-poed. Müüdavad tooted reastatakse mingite kindlate parameetrite alusel, kuid vähesed üritavad neid ka kliendile müüa. Väga vähe tegeletakse kasutatavuse ja kliendivajaduste uurimisega. Kolmandaks, puudub kindel infoallikas, mille kaudu saada tagasisidet ja kindlust, et väljavalitud e-äri on usaldusväärne.
- Milliseks hindad turu kasvu järgmise 5a jooksul? Kas ka Eestis turul on suurt potentsiaali, või peaks internetiettevõtjad ilmtingimata ka Eestist välja vaatama
Kasvu on raske prognoosida, arvan et see mitmekordistub lähiaastatel – paljuski sõltub Eesti sisesest majandusolukorrast järgnevatel aastatel. Eesti turul on potentsiaali, see on hea koht alustamiseks ja oma e-äri tundma õppimiseks, kuid kindlasti peaks internetiettevõtjad ka Eestist välja vaatama.
- Kui palju sinu kogemuse järgi keskmine Eesti ettevõtja internetiturundusest teab? Mis on levinumad eksiarvamused ja müüdid? Millega mööda pannakse?
Peamiselt on teadmine, et selline asi nagu internetiturundus on olemas, kuid puudub selge arusaam internetiturunduse võimalustest. Turundustulemusi on harjutud mõõtma kvartalites, aasta aruannetes või mõnel muul moel, kuid seda, et internetis on iga klikk mõõdetav, ei osata ära kasutada.
- Kui üks ettevõtja soovib hakata oma tooteid-teenuseid interneti kaudu müüma, mis oleks esimesed sammud, kust peale hakata?
Internetis kehtivad samad reeglid, mis teisteski ettevõtlusvaldkondades. Tuleks uurida turgu ja võimalusi. Plaanitav lahendus tuleb väljatöötatada sihtgruppe arvestades. Tehes kõigile, ei tee kellelegi. Paika tuleks panna argumendid, mille poolest erineb tulevane lahendus konkurentidest ja sellele edaspidi rõhuda. Enamasti üritatakse mängida odavamale hinnale. Klient tegelikult soovib tema jaoks positiivseid lahendusi, mitte ainult hinda. Kui “see” ei lahenda minu jaoks olulist probleemi, siis ma ka ei osta “seda”, olgu hind kui odav tahes.
- Kas Eesti ettevõtja suudab laias maailmas läbi lüüa interneti kaudu? Mis oleks globaalsel turul eduka konkureerimise eeldused?
Mujal maailmas läbilöömiseks peab ettevõttel olema rohkem teadmisi internetiturundusest ja selle võimalustest. Tänases olukorras on seda selgelt liiga vähe. Globaalsel turul konkureerimiseks peab pakutav toode / teenus olema kindlasti ka omapärane.
- Mida peaks üks ettevõte oma kodulehe müümise seisukohast hindamise / auditeerimise käigus analüüsima?
Kõige olulisem on veebilehe kasutatavus (usability). Kui kasutaja ei suuda leida vastust oma küsimusele, lahkub ta silmapilkselt. Veebileht tuleb ehitada silmas pidades kasutajate käitumist ja huve, mitte ettevõtte nägemusest lähtudes. Mis veelgi olulisem, peale esmase lehe avaldamist, tuleb kasutajate käitumist edasi uurida, ja sellest lähtuvalt muutusi sisseviia.
- Milliseid edulugusid oskad sa Eesti internetiärist välja tuua, kes interneti kaudu väga kõvasti müüki teeb?
Peamiselt on Eestis läbilöönud iga valdkonna innovatiivsed ja kindlalt internetile suunatud lahendused. Suurt rolli mängib ka mugavuse küsimus. Näiteks online-sisustuskaubamajadest On24 ja Living.ee tellimise protsess on ajaliselt sama või isegi lühem, kui teha seda mööblikaubamajas kataloogi alusel. Endised postimüügi kataloogid Quelle.ee ja Anttila.ee on suunanud kliente ümber interneti. IT- ja elektroonikakaubadest teevad suurt müüki markit.ee, zebra.ee ja enter.ee. Sammuti on edukad erinevad teenustüüpi internetiettevõtmised – bookinghouse.ee, e-kindlustus.ee, smslaen.ee.
Tags: e-äri, e-kaubandus, internetikaubandus, internetiturundus, kasutatavus, kodulehe analüüs, ürjo vaher, usability, webaudit
Aug 18 10:42:40 kasutatavus, töövahendid | Kommentaarid puuduvad
Nädalavahetusel jäid silma mõned klassikalised psühholoogiauuringud, millest turundajatele ja veebiehitajatele märkimisväärset kasu võiks tõusta.
- Information foraging – info hankimisel üritab infovoor maksimeerida ajaühikus omandatava informatsiooni hulka. See teoori baseerub oletusel, et info hankimisel lähtume samadest mehhanismidest, mis aitasid meie eellasi toiduotsinguil.
- The Magical Number Seven, Plus or Minus Two – Georg A. Milleri leid, et inimese lühimälu suudab endas hoida ligikaudu seites (pluss-miinus kaks) infokildu. See on väga oluline info veebi kasutatavaks muutmisel.
- Prospect Theory: An Analysis of Decision under Risk – Nobeli preemiat väärt töö sellest, kuidas risk mõjutab inimeste otsuseid. Nendele leidudele tuginedes saame paremini koostata turundussõnumieid, mis kasutaja tegutsema panevad.
- Shneiderman’s rules for design – kaheksa reeglit, mis aitavad kasutajaliidese inimsõbralikumaks muuta.
Tags: kasutajaliidesed, kasutatavus, otsustamine, psühholoogia, risk, teadus, ui, uuringud
Aug 14 12:54:55 kasutatavus | 5 kommentaari
Tahtsin registreerida end Škoda Superbi proovisõidule ja nägin vormi, mis mind tõeliselt üllatas. Positiivselt! Veebilehe üks peamisi eesmärke on saada kontakt külastajaga. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kontaktivõtmise võimalikult mugavaks tegema. Mida vähem kohustuslikke välju on vaja täita seda parem. Turundajatel kipub see tihti meelest minema ja nii ilmuvad veebi kümnete kohustuslike väljadega vormid, mida kasutajad täita ei viitsi.
Škoda üllatas sellega, et vormis oli vaid neli kohustuslikku välja: email, telefon, esindus, mudel (kaks viimast on eeltäidetud) ja see tegi kogu vormi visuaalselt “lihtsaks”. Väga tubli!
Võrdluseks mõned teiste automüüjate vormid. Mazda seitse kohustuslikku välja. Ford neli kohustuslikku ja neli eeltäidetud, mis vajavad tähelepanu. Amserv kolm pluss eeltäidetud mudel ja käigukast (siin oli huvitav, et email ei ole kohustuslik). Renault proovisõiduvorm koosnest kümnest väljast ja selle sai täiesti tühjana teele saata.
Renault ja Peugeot olid ilma hinnakirjadeta (jah, ma tean, et Renault’l on osadel mudelitel hinnakirjad), viimasel ei saanud ka proovisõidule registreerida.
Amservi vorm oli tegelikult lihtne, aga seda mitte visuaalselt. Nii võitis selle täiesti mitteteadusliku uuringu Škoda proovisõiduvorm.
PS Toyota.ee pakub meile aga õppevahendi “ärge nii mitte kunagi tehke!!!!“. Edit 04.09.08: Panin selle siia ka pildina, et kaotsi ei läheks.
Tags: kasutajasõbralikkus, kasutatavus, kontakt, tagasiside, transaction usability, usability, vormid
« Tagasi
