Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.
Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.
Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.
Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:
Ma olen visuaalne inimene ja selleks, et aru saada Facebooki kasutajate suhtest Eestis ja üle maailma joonistasin endale pildi. Panen selle siia ka üles, äkki on kellelegi abiks.
Üks piksel on 1000 kasutajat. Facebooki kasutajad maailmas on kogu pilt mõõdus 580×640 pikslit ja Eesti osa seal sees olev valge kast 10×10 pikslit.
Inimesed panevad oma saitidele külge Google Analytics’it. See on suurepärane ja kindlasti tuleks kõike oma veebikeskkonnas mõõta. Probleem on selles, et kõike siiski lihtsalt Google koodi lisamisega ei mõõdeta. Nimelt ei tea Google, et osa Neti.ee, Delfi ja WWW.ee liiklusest on otsingupõhine. Selle tulemusena jääb kogu Eesti otsingumootorite liikluse puhul arvestamata külastaja poolt sisestatud märksõna. Selleks, et Eesti otsingute märksõnad kaotsi ei läheks tuleb Google Analytics koodile lisada paar rida. Lisatavad read on märgitud punaselt:
Tähelepanu! Selle koodis võivad jutumärgid valesti olla. Kindlapeale töötava koodi saad, kui teed sellel lehel “view source” ja võtad lehe lõpus oleva GA koodi. Vaheta ainult oma Google Analyticsi kasutajakonto number välja
Kui teie veebiarendaja pole seda veel rakendanud, siis suunake ta sellele postitusele ja paluge vajalikud muudatused sisse viia.
PS Tegemist pole kindlasti mingi tohutu uudisega, aga väga paljudel lehtedel, mis kasutavad Google Analytics tarkvara on jäänud Eesti otsingud seadistamata.
Nagu varem kirjutatud lubas Google Analytics tulla välja võimalusega jagada oma kontol koostatud raporteid ja segmente (Custom Reports ja Advanced Segments) teiste kasutajatega. Kuna sellega venis, siis tekkis küsimus, et mis aastat nad silmas pidasid?
Täna analüütikat uurides märkasin, et see uuendus on lõpuks laivi läinud ja nüüd võid omaloodud Google Analytics headust ka sõpradega jagada. Selleks on vaja saata ainult üks link ja sõber saab vajaliku segmendi või raporti oma analüütikale külge haakida.
Väga oodatud uuendus ja lihtsustab oluliselt tööd, kui sul on mitmeid GA kontosid hallata.
(NB! järgneb keeruline jutt, mis ei pruugi kellelegi, peale autori, arusaadav olla). Jagan siin ka testimiseks ühe huviliste külastajate segmendi välja. Segment on ühend külastustest, millel on üle kolme lehevaatamise, lehel viibitud aeg üle 148 sekundi ja külastus on vähemalt kolmas. Sellest ühendist on välja lõigatud tükk, milles puhul viimasest külastusest on möödunud vähem kui seitse päeva. Need numbrid on igal keskkonnal erinevad. Katsetamisel kasutage oma keskkonna keskmisi. See tähendab, et huviliseks külastajaks loeme neid, kes ületavad nendes näitajates keskmist ja on teinud üle kolme külastuse, millest viimane on vähem kui seitse päeva tagasi. Selleks, et oleks lihtsam segmentidest nime järgi aru saada kasutan sellist süsteemi <nimi> Engagement OR <lehti>/<keskmine aeg>/<külastusi> AND <viimati külastanud>. Dreamgrow puhul: DG Engagement OR 3/147/3 AND 7.
Minu katsetused on näidanud, et “huvilises segmendis” oleva külastajad moodustavad enamuse (80%+) neist, kes teile raha sisse toovad.
Eile toimus Tallinna Linnavalitsuse Mentorklubi seminar. Ettekande teemaks oli internetiturundus, sotsiaalne meedia, otsingumootorid. Lisaks natuke vahenditest, mida kasutada, kui soovid, et e-turundus kiiremini tulemusi annaks. Panen siia vaatamiseks ettekande slaidid, neid saab ka Powerpointi failina alla laadid. Tallinna Linnavalitsuse Mentorklubi 090414
Lisaks paar linki, mis sai ettekande käigus välja lubatud:
Ma kirjutan IT Kolledžis lõputööd ja see on seotud kasutaja huvi mõõtmisega veebianalüütikas. Sellega seoses teib pidevalt teksti, mida kohati ka siia puistan.
Külastaja soovide mõistmine veebianalüütika abil on keeruline. Me saame hämmastavalt palju andmeid sellekohta, mida kasutaja meie veebikeskkonnas teeb, aga miks ta seda teeb või, kas ta saab seda, mida tahab, jääb veebianalüütika uurimisel häguseks.
Olenemata sellest, millist klikivoo analüüsimise vahendit me kasutame (Snoobi, Google Analytics, WebTrends jne), tegelevad need peamiselt nelja põhinäitaja omavahel kombineerimisega. Need neli põhinäitajat on:
Viitaja (referrer), milliselt lehelt külastaja teie keskkonda saabus
Külastused (visits) ehk veebikeskkonna külastamise sessioonide arv
Lehtede vaatamine (pages) ehk, milliseid lehti külastaja oma sessiooni käigus vaatas. Siin eristatakse üht olulist gruppi, külastaja kes vaatasid ainult üht lehte. Seda nimetatakse põrkeks (bounce).
Lehel viibitud (time on site) aeg ehk ajavahemik esimese ja viimase lehe laadimise vahel. Siin võib eraldi välja tuua ka konkreetsel lehel viibimise aja.
Lisaks loetletud, sessioonipõhistele mõõdikutele, on võimalik kokku lugeda kasutja sessioonide arv ja aeg nende vahel. Need näitajad on oma olemuselt lähemal sellele, mida võiksime nimetada lojaalsuseks ja/või kasutaja huviks. Google Analyticsis (GA) on Visitors sektsioonis eraldi alajotus Visitor Loyalty, mille alt võib leida neli agregeeritud näitajat
Loayalty, mitu korda külastaja on varem lehel viibinud
Recency, kui kaua aega tagasi külastaja viimati lehel viibis
Length of Visit, kui kaua külastaja lehel viibis. Selle raporti puudus on see, et vaid üht lehte külastanud kasutajatel arvestatakse lehel viibimise ajaks null sekundit.
Depth of Visit, mitu lehte külastaja teie keskkonnas vaatas
Kaks viimast näitajat ei ole minu arust väga head lojaalsuse indikaatorid, sest lehel viibitud aeg ja vaadatud lehtede arv võib olla põhjustatud ka muudest teguritest peale kasutaja huvi keskkonna vastu.
Selleks, et eristada huvilisi külastajaid mitte huvilistest, saab kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalust. Otsustasin, et huviline kasutaja on see, kes on lehel üle 30 sekundi ja vaatab vähemalt kolme lehte (kolme valisin, sest see ületab meie keskkonna keskmist näitajat). Loodav segment sarnaneb Google Analytics’is eeldefineeritud segmendiga Non-Bounce Visits. Erinevus on selles, et Non-Bounce Visits võib sisaldada ka külastusi pikkusega alla 30 sekundi.
Oluline on tähele panna, et loodava segmendiga kaotame kõik (huvilised) külastajad, kes tulid lehele, lugesid ühe blogipostituse/artikli/teenusekirjeldus ja lahkusid. Nende puhul on vaadatud lehtede arv üks ja GA paneb külastuse pikkuseks null sekundit.
Mis seal ikka kannatame ära. Kuidas teha GA Advanced Segmentsis endale vastav mõõdik?
Nüüd kus vastav mõõdik on valmis tehtud tuleb see oma raportile rakendada. Seda saab teha nii:
Tulemuseks on külastajatesegment, mida võib lugeda keskmisest huvilisemaks. See näeb välja nii:
Sinine joon on kõik külastajad ja Kollane joon näitab meid huvitavat segmenti. Tähelepanelik lugeja võib märgata, et eelmise aasta augustis on lehel juhtunud mingi äpardus. See jookseb läbi mitmete profiilide ja algpõhjus ei ole teada.
Kohati muutub kõiki külastajaid sisaldav segment graafiku vaatlemisel segavaks ja siis võib vaadelda vaid oma segmenti.
Koostatud segment on väga algeline. Jätab välja huvilisi külastajaid ja ei arvesta varasemate sessioonidega. Mõnevõrra keerukama Engagement’i mõõtmise segmendi tegemist õpetab oma blogis analüütikaguru Eric T. Peterson: Track Visitor Engagement using Google Analytics! Kuna tal on seal üks viga , siis teen siia ekraanivaate tema näpunäidete järgi loodud korrektsest Engagement segmendist.
Testige ja katsetage erinevaid segmente. Tulemused on päris huvitavad. Meie lehe puhul võib väita, et Engagement segment näitab päris täpselt olulisi külastusi. Sellele saaks lisada piiranguna veel kasutaja poolt külastatud lehti (mis on veebilehele äriliselt olulised).
Nüüd võiks targemad inimesed, kes näevad suuri loogikavigu või huvitavaid lisavõimalusi neid siia kommentaaridesse postitada. Teie abiga saab mu lõputöö natuke asjalikumaks.
Internetipoodidest ostab kaupu 7 protsenti eestlasi kirjutab Ärileht (10. detsember 2008) Eurostati andmetele tuginedes (allikale nad muidugi ei viita). Isegi kui arvestada, et tegemist on kõigi Eesti elanikega tuleb ostjate arvuks 91 tuhat. Teise numbri, mis välja on pakutud, leidsin Kalev Meediast ja seal kirjutatakse nii:
E-kaubanduse kasutajate hulk Eestis on endiselt väike, moodustades internetikasutajate üldarvust alla poole. Samas on siiski näha kasvutrendi – eelmise aasta 11 kuuga on internetist kaupa ostnud ligikaudu 360 000 inimest, mis on seitse protsenti rohkem kui jaanuaris. Vähenenud on nende hulk, kes ostavad netist iga kuu, samas on suurenenud aastas korra või paar ostlejate arv. (29.12.2008)
Erinevus on NELJA kordne!!! Eriti naljakas on muidugi lause, et 360 tuhat epoodlejat on väike number.
49 protsenti e-kaubanduse kasutajaid on super number, mis teeb Eestist Euroopa peaaegu kõige eesrindlikuma riigi selles osas. Sest nagu kirjutab Ärileht Eurostatile viidetes:
Brittidest kasutab netipoode seevastu 49%. Neile järgnevad taanlased (47%), hollandlased (43%) ja sakslased (42%). EL-i keskmine oli 25%.
Äkki keegi seletaks mulle nagu kolmeaastasele, millest see erinevus ja palju neid epoodlejaid ikkagi on?
Viimased comScore andmed näitavad, et YouTubis tehakse USAs rohkem otsinguid kui Yahoo otsingumootoris. Sellega on Google käes nüüd kaks USA suurimat otsingumootorit. Arvestades seda, et peale Jaapani vist mujal eriti Yahood ei kasutata, siis on ilmselt tegemist ka ühe maailma top otsingumootoriga (Hiina ja Korea võivad seda natuke mõjutada).
Täna juhtis Ürjo mu tähelepanu sellele, et minu laual oleval SEBi kalendril on üks põhimõtteline viga. Nimelt on seal kirjas, et tibusid loetakse sügisel. Ei loeta. Sügisel lugemine on vanakooli värk. Vanasti ei saanud pidevalt lugeda. Tehnoloogia ei võimaldanud, oli vaja keerukaid uuringuid, info ei olnud jooksvalt kättesaadav.
Veebis loetakse tibusid kogu aeg. Kas nad võtsid täna kaalus juurde, ehk on rebane mõne ära viinud või mõni hoopis juurde koorunud, kas peaks suurendama toidunormi või grilliks mõne ära? E-kanalites jookseb meil info ojadena kätte ja ei ole mõistlik teha kokkuvõtteid pärast sündmusi. Tegevused peavad olema dünaamilised ja korrektsioon toimuma jooksvalt, muidu läheb väga palju ressursse raisku.
Näide? Minu kodust kesklinna on 30 minuti tee. Kui ma paneks silmad kinni, kõnniks pool tundi, teeks silmad lahti ja vaataks, kas ma jõudsin õigesse kohta, siis ilmselt mõtleksid kaaskodanikud, et äkki mulle on tohtrit tarvis. Kui keegi käitub selle mudeli järgi aga e-turunduses, siis ei peeta seda kuigi imelikuks.
Pildil vasakult: Mika Harlo (SnooBI Baltic OÜ partner), Jukka Ropponen (SnooBI Oy CEO), Priit Kallas (DreamGrow Digital), Jens-Jesper Pöldre (Nordic Hotel Forum) ja Paul Gamst (SnooBI Baltic OÜ partner).
The first of SnooBI Baltic’s partners, DreamGrow Digital, was awarded the Snoobi Certification last week. The Certification is based on the company founder’s, Mr. Priit Kallas, successful completion of the Snoobi certification test. What makes this particular certification special is the fact that Mr. Kallas was the first Estonian SnooBI partner to become SnooBI certified. This certification serves as a quality guarantee, affirming that the partner possesses the required skills and understanding of the Snoobi web analytics service in order to service local clients in even the most demanding tasks.
Täna sai Dreamgrow kaks aastat vanaks. 11.02.2008 10:55 saatis talar.info@just.ee mulle kirja, et tsau mehed panin teie firma kirja.
Kolmas aasta on ...
Mul on bussi vaja, umbes 16 inimesele, et Himosele sõita. Aga mul pole õrna aimugi, mis sellise bussi rentimine maksta võiks. Mulle on vajalik buss ...
Jan 14 15:55:28 sotsiaalne meedia, trendid, uuringud ja statistika | 12 kommentaari
Lisaks loetletud, sessioonipõhistele mõõdikutele, on võimalik kokku lugeda kasutja sessioonide arv ja aeg nende vahel. Need näitajad on oma olemuselt lähemal sellele, mida võiksime nimetada lojaalsuseks ja/või kasutaja huviks. Google Analyticsis (GA) on Visitors sektsioonis eraldi alajotus Visitor Loyalty, mille alt võib leida neli agregeeritud näitajat
Selleks, et eristada huvilisi külastajaid mitte huvilistest, saab kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalust. Otsustasin, et huviline kasutaja on see, kes on lehel üle 30 sekundi ja vaatab vähemalt kolme lehte (kolme valisin, sest see ületab meie keskkonna keskmist näitajat). Loodav segment sarnaneb Google Analytics’is eeldefineeritud segmendiga Non-Bounce Visits. Erinevus on selles, et Non-Bounce Visits võib sisaldada ka külastusi pikkusega alla 30 sekundi.
, siis teen siia ekraanivaate tema näpunäidete järgi loodud korrektsest Engagement segmendist.
