Poolteist aastat tagasi kirjutasin postituse sellest, kuidas panna Google Analytics ära tundma Eesti otsingumootoreid. Nüüdseks on Google viinud sisse mitmeid muudatusi ja varasemas postituses olnud info enam ei päde. Selle tulemusena saan palju küsimusi, et miks asjad ei tööta. Selleks, et seda viga parandada panen siia uue ja värske info.
Probleem: Google ei tea, et Neti.ee on otsingumootor. Mis siis: Sa ei saa teada, milliseid märksõnu Netist saabuja sinu lehe leidmiseks kasutas. Lahendus: Muuda oma Google Analyticsi koodi vastavalt toodud näitele.
<script type=”text/javascript”>
var _gaq = _gaq || [];
_gaq.push(['_setAccount', 'Siia sinu kood']);
_gaq.push(['_addOrganic', 'Neti', 'query']);
_gaq.push(['_addOrganic', 'www.ee', 'query']);
_gaq.push(['_addOrganic', 'Delfi', 'q']);
_gaq.push(['_trackPageview']);
(function() {
var ga = document.createElement(’script’); ga.type = ‘text/javascript’; ga.async = true;
ga.src = (’https:’ == document.location.protocol ? ‘https://ssl’ : ‘http://www’) + ‘.google-analytics.com/ga.js’;
var s = document.getElementsByTagName(’script’)[0]; s.parentNode.insertBefore(ga, s);
})();
</script>
Lae kood siit eraldi tekstifailina. Tähelepanelik lugeja märkab, et kirjeldatud on ka www.ee ja Delfi. Põhimõtteliselt on ka need otsingumootorid, kuid sealt saabub äärmiselt vähe külastajaid.
Mis on Eesti kõike populaarsemad Facebooki fännilehed?Kes on see Eesti muusik, kellel on fänne pea 7 korda rohkem kui teisel kohal asuval artistil? Millised söögikohad on Eesti Facebooki kasutajate hulgas kõige populaarsemad?
Top Eesti Brändid Facebookis
Alustades üldistest brändidest kuni populaarsemate filmide ja ajakirjadeni, peaksite leidma siit asjaliku ülevaate sellest, millised leheküljed on Eesti kasutajate hulgas kõike tegijamad.
Siit nad tulevad – brändi järel on märgitud liikmete hulk:
Sageli räägitakse, et Google Analyticsi veebianalüütika kodukale külge panemine on meeletult oluline. Tõsi, sellega saan ainult nõustuda. Kurvaks teeb aga see, et pärast Analyticsi paigaldamist ei tehta kogutud statistikaga suurt mitte midagi.
Enamasti uuritakse ainult külastuste arvu ja veel mõnd pealiskaudset numbrit kui sedagi, aga Google Analytics peidab endas palju rohkemat.
Google Analytics’i müügilause on: ”Improve your site and increase marketing ROI.” Ja täpselt seda peakski selle tööriistaga tegema. Pealegi on see ju tasuta. Lihtsalt statistika kogumine on parem kui mitte kogumine, aga siiski mõttetu.
Mida Google Analytics’is teha?
Statistikat peab lisaks kogumisele ka analüüsima.
1. Seadista Goal’id ja Funnelid Mis on sinu veebilehe eesmärk? See peaks olema mingi konkreetne tegevus (nt avalehel ”Küsi hinnapakkumist” nupu vajutamine). Nüüd hakka mõõtma mitu % külastajatest sinu poolt soovitud tegevust teevad, palju nad sellega sulle raha sisse toovad jne. Seadista ka Funnelid, et teada saada, kuidas tegevuse sooritamiseni jõuti.
2. E-poodnikud seadistagu E-commerce Tracker
Uuri palju erinevad tooted sulle raha sisse toovad, mis päeval on kõige parem müük, mis on keskmise tehingu maksumus, mitu külastust üks müük nõuab jne. E-Commerce Tracker on kindlasti kohustuslik kõigile e-poodnikele.
3. Mõõda külastajate lojaalsust
Uuri järgi, kui lojaalsed sinu veebi külastajad on. Lojaalsusenäitajatest oleme väga põhjalikult kirjutanud siin.
4. Kirjelda Neti otsingumootor ära
Google ei tea, et osa Neti.ee, Delfi ja WWW.ee liiklusest on otsingupõhine. Seetõttu jääb kogu Eesti otsingumootorite liikluse puhul arvestamata külastaja poolt sisestatud märksõna. Ja Neti.ee-d kasutab Eestis ligikaudu iga teine otsingumootorite kasutaja. Oleme mõnda aega tagasi kirjutanud ka juhise, kuidas Eesti otsingumootoreid Google Analyticsis kirjeldada.
5. Ühenda Google Adwords Google Analyticsiga
Kui teed Adwordsi reklaami, siis seo kindlasti Adwords Analyticsiga. Põhikasu on, et tead, mis on sinu Adwordsi kampaaniate conversion rate ehk mitu % reklaamil klikkinud inimestest tegi sinu lehel sinu poolt soovitud tegevust.
6. Avasta ja paranda Nagu postituse alguses juba mainisin pole ühestki statistikast kasu, kui seda ei analüüsita. Sina ole targem kui sinu konkurendid ja hakka oma veebilehe statistikat analüüsima. Vaata, mis brausereid sinu veebi külastajad kasutavad (kui see on mingi vana Internet Explorer, siis äkki on veebilehe külastajad rohkem vanemad inimesed?), mis märksõnadega sinu veebi tullakse, mis geograafilistest kohtadest tullakse, mis lehe pealt külastajad kõige rohkem lahkuvad, kust tuleb kõige enam veebiliiklust jne. Vaata, mis on halvasti ja tee paremaks.
Ära raiska väärt informatsiooni, arenda oma lehte ja tõsta ROId.
Kas analüüsid statistikat ja mis kasusid on see sulle andnud?
Mulle meeldib hirmsasti numbrites tuulata ja et sotsmeedia haip päris ära ei tüütaks, siis postitan vahelduseks ka natuke analüütika juttu.
Google Analyticsis on Visitors sektsioonis alajaotus Visitor loyalty. See sektsioon sisaldab infot, mis annab ülevaate sellest, kui hästi teie veeb kasutajat haarab. Saame nendest näitajatest teada, kui tihti meie veebi külastatakse ja kui sügavale minnakse. Kirjeldan siin lähemalt kahe mõõdiku Loyalty ja Recency kasutamist.
Lojaalsusnäitajate juures on oluline üldine trend mitte mõõdikute absoluutväärtused. Üldise trendi jälgimine on aga Google Analyticsis keeruline, sest saad vaadata ainult ühte vaadet korraga ja muutumist ajas ei näidata.
Selleks, et paremini aru saada, kuidas lojaalsusnäitajad ajas muutuvad on vaja kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalusi.
Loyalty
Loyalty näitab seda kui kiindunud su veebikülastajad on ehk mitu korda nad sinu veebi on külastanud. Mida rohkem korduvkülastajaid seda paremini su veeb külastajaid tagasi meelitab. Äkkiliselt suurenev esmakülastajate arv võib näidata, et inimesed on hakkanud saabuma mingist uuest kanalist. Lisatud pildil on näha, milline näeb välja Loyalty raport. Probleem on selles, et selline ühe raporti vaade ei ütle meile suurt midagi. Meie jaoks on oluline, kuidas muutub lojaalsete külastajate protsent ajas.
Selleks tuleb Advanced Segments menüüst määrata kaks uuritavat segmenti. All Visits ja Returning Visitors. Tekkinud graafikust saab vaadata, kuidas muutub korduskülastajate osakaal ajas. Näiteks võib öelda, et kui korduskülastajate protsent läheb üles ja üldine külastuste arv on püsiv või suurenev, siis oleme midagi hästi teinud. Samuti on võimalik korduskülastuste arvu kasvamine samal aja kui üldine veebikülastuste arv väheneb.
Recency
Recency on mõõdik, mis näitab kui tihti inimesed teie keskkonda külastavad. Mitu päeva tagasi toimus eelmine külastus. First visit sisaldab neid, kes pole varem lehel käinud. Same day on külastajad, kes on ühel päeval teinud mitu sessiooni.
Selleks, et täpsemalt mõista korduskülastajate käitumist tuleb luua Custom Segment, kus määrame ära, milliseid külastajaid tahame vaadelda. Selle segmendi loomiseks on vaja enda jaoks kirjeldada oluline segment. Käesolevas näites valin kasutajad, kes on külastanud lehte vähemalt kolm korda ja nende eelmine külastus toimus vähem kui kuu tagasi.
Nüüd saad tekinud nimekirjast valida vastloodud segmendi ja seda uurima asuda. Sarnaselt lojaalsussegmendiga on siin soovitav võrrelda trende üldise külastuste arvuga ja leida need mõjurid, mis suurendavad uuritava segmendi külastusi.
Sarnaselt eelnevale näitele saad kirjeldada ka Depth of Visit segmendi ja uurida mis mõjutab kasutajate poolt vaadatavate lehtede arvu. Google on valmis teinud ühe vaikimisi valiku milleks on segment nimega Non-bounce Visits (külastatud lehti 2 või rohkem). Hääd uurimist!
Kui alustada sotsiaalse meedia kasutamisega, siis on oluline läbi mõelda, kui palju üldse osalejaid võiks olla. Kas Sinu sihtgrupis on piisavalt inimesi, et sotsiaalse meedia kanalite pidevat suhtlust üleval hoida?
Enamus veebikeskkondades, kus kasutajad saavad suhelda ja osaleda sisu loomisel, jagunevad nad aktiivsuse järgi kolme gruppi:
Aktivistid
Osalejad
Hiilijad
Aktivistid
Aktivistid on tõelised fännid, kes moodustavad ligikaudu 1% kasutajatest. Aktivistid toodavad enamuse kasutajate poolt loodavast materjalist, vastavad teiste kasutajate küsimustele ja kommenteerivad. Nad annavad kiiret tagasisidet ja suhtlevad teiste kasutajatega. Kohati võib tunduda, et nende elu möödubki teie keskkonnas.
Näiteks: Wikipedia 1000 aktiivseimat kasutajat, kes moodustavad vaid 0,003% kasutajatest, toodavad ligi kaks kolmandikku Wikipedia sisust.
Osalejad
Osalejad on grupp, kes osaleb sisuloomisees ja diskussiooins aegajalt. Osalejad võtavad sõna, kui teema on neile tõeliselt tähtis. Nende poolt loodav materjal ei ole nii mahukas kui Aktivistidel. Hindamine, kommenteerimine ja muud lihtsamad tegevused on Osalejate pärusmaa. Keskkonna külastajatest kuni 9% võiks kuuluda Osalejate gruppi.
Hiilijad
Valdav osa kasutajaid, kes veebikeskkondi külastavad, tulevad sinna vaid olemas olevat sisu tarbima. Nad ei lisa keskkonda uut väärtust. Olenevalt teemast ja osalemiseks vajalikest tegevustest moodustab Hiilijate osakaal 90% keskkonna külastajatest. Kohati võib Hiilijate osakaal olla isegi suurem.
Kui eelmine püramiid pea peale keerata, siis on näha, et kogu sisu tuleb Aktivistidelt ja Osalejatelt.
Selleks, et sotsiaalses meedias hakkaks toimuma diskussioon ja see ei vajaks pidevat tagant tõukamist omaniku poolt, on vaja kriitilise massi olemasolu. Mõelge läbi, kui suur on teie valdkonnas huviliste arv ja esitage endale küsimus, kas 1% nendest inimestest on piisav, et teie sotsiaalse meedia tegevusi toetada.
Kõige keerukam on käima saada foorumit, sest see eeldab paljude inimeste omavahelist suhtlemist. Alternatiiviks on blogi (või Facebooki fännileht), mille puhul vähene kommentaaride hulk ei tee seda veel kasutuks. Kohati ei ole blogides üldse võimalik kommenteerida. Näiteks maailma ühes loetavamas turundusblogis (Seth Godin) ei saa kommenteerida.
Meile, lihtsurelikele, on sotisaalsetes kanalites siiski oluline suhtluse tekitamine ja kasutajate innustamine osalema. Tavaliselt on Aktiviste piisavalt vähe, et nendega ka otse suhelda ja neile ühel või teisel moel „õlale patsutada“. Õhutage osalema, avaldage tunnustust vastake igale kommentaarile, siis saate oma sotsmeedia tegevustest tulemusi, mis ka pangaarvel kajastuvad.
Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.
Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.
Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.
Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:
Ma olen visuaalne inimene ja selleks, et aru saada Facebooki kasutajate suhtest Eestis ja üle maailma joonistasin endale pildi. Panen selle siia ka üles, äkki on kellelegi abiks.
Üks piksel on 1000 kasutajat. Facebooki kasutajad maailmas on kogu pilt mõõdus 580×640 pikslit ja Eesti osa seal sees olev valge kast 10×10 pikslit.
Inimesed panevad oma saitidele külge Google Analytics’it. See on suurepärane ja kindlasti tuleks kõike oma veebikeskkonnas mõõta. Probleem on selles, et kõike siiski lihtsalt Google koodi lisamisega ei mõõdeta. Nimelt ei tea Google, et osa Neti.ee, Delfi ja WWW.ee liiklusest on otsingupõhine. Selle tulemusena jääb kogu Eesti otsingumootorite liikluse puhul arvestamata külastaja poolt sisestatud märksõna. Selleks, et Eesti otsingute märksõnad kaotsi ei läheks tuleb Google Analytics koodile lisada paar rida. Lisatavad read on märgitud punaselt:
Tähelepanu! Selle koodis võivad jutumärgid valesti olla. Kindlapeale töötava koodi saad, kui teed sellel lehel “view source” ja võtad lehe lõpus oleva GA koodi. Vaheta ainult oma Google Analyticsi kasutajakonto number välja
Kui teie veebiarendaja pole seda veel rakendanud, siis suunake ta sellele postitusele ja paluge vajalikud muudatused sisse viia.
PS Tegemist pole kindlasti mingi tohutu uudisega, aga väga paljudel lehtedel, mis kasutavad Google Analytics tarkvara on jäänud Eesti otsingud seadistamata.
Nagu varem kirjutatud lubas Google Analytics tulla välja võimalusega jagada oma kontol koostatud raporteid ja segmente (Custom Reports ja Advanced Segments) teiste kasutajatega. Kuna sellega venis, siis tekkis küsimus, et mis aastat nad silmas pidasid?
Täna analüütikat uurides märkasin, et see uuendus on lõpuks laivi läinud ja nüüd võid omaloodud Google Analytics headust ka sõpradega jagada. Selleks on vaja saata ainult üks link ja sõber saab vajaliku segmendi või raporti oma analüütikale külge haakida.
Väga oodatud uuendus ja lihtsustab oluliselt tööd, kui sul on mitmeid GA kontosid hallata.
(NB! järgneb keeruline jutt, mis ei pruugi kellelegi, peale autori, arusaadav olla). Jagan siin ka testimiseks ühe huviliste külastajate segmendi välja. Segment on ühend külastustest, millel on üle kolme lehevaatamise, lehel viibitud aeg üle 148 sekundi ja külastus on vähemalt kolmas. Sellest ühendist on välja lõigatud tükk, milles puhul viimasest külastusest on möödunud vähem kui seitse päeva. Need numbrid on igal keskkonnal erinevad. Katsetamisel kasutage oma keskkonna keskmisi. See tähendab, et huviliseks külastajaks loeme neid, kes ületavad nendes näitajates keskmist ja on teinud üle kolme külastuse, millest viimane on vähem kui seitse päeva tagasi. Selleks, et oleks lihtsam segmentidest nime järgi aru saada kasutan sellist süsteemi <nimi> Engagement OR <lehti>/<keskmine aeg>/<külastusi> AND <viimati külastanud>. Dreamgrow puhul: DG Engagement OR 3/147/3 AND 7.
Minu katsetused on näidanud, et “huvilises segmendis” oleva külastajad moodustavad enamuse (80%+) neist, kes teile raha sisse toovad.
Eile toimus Tallinna Linnavalitsuse Mentorklubi seminar. Ettekande teemaks oli internetiturundus, sotsiaalne meedia, otsingumootorid. Lisaks natuke vahenditest, mida kasutada, kui soovid, et e-turundus kiiremini tulemusi annaks. Panen siia vaatamiseks ettekande slaidid, neid saab ka Powerpointi failina alla laadid. Tallinna Linnavalitsuse Mentorklubi 090414
Lisaks paar linki, mis sai ettekande käigus välja lubatud:
Facebook on üks suurimad platvorme, mida ettevõtted kasutavad internetiturunduseks. Siiski on firmasid, kes ei ole veel Facebookis turundamise põhi ...
Külalispostitus Kaspar Nisu poolt. Kaspar on ettevõtja ja veebiturundaja. Ta on loonud portaali e-treening.ee, kus spordiharrastajatele annavad tre ...
Mar 1 09:20:24 analüütika, google analytics, nõuanded | 5 kommentaari
Poolteist aastat tagasi kirjutasin postituse sellest, kuidas panna Google Analytics ära tundma Eesti otsingumootoreid. Nüüdseks on Google viinud sisse mitmeid muudatusi ja varasemas postituses olnud info enam ei päde. Selle tulemusena saan palju küsimusi, et miks asjad ei tööta. Selleks, et seda viga parandada panen siia uue ja värske info.
