Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.
Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.
Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.
Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:
Peep kasutas seda videot oma Eliitlaagir sotsiaalse meedia sessiooni sissejuhatusena. Paljud on seda ilmselt varem näinud, aga aegaialt tasubi ikka üle vaadata, et muutuste mastaap ei ununeks.
Nädalaeest kirjutatierinevateskohtades, et trükimeediaga on kehvasti. Panen siia lihtsalt ühe kena graafiku, et saaks öelda “Nagu näha juuresolevalt pildilt”.
Olen ise suhelnud mõnede väljaandjatega, neist osa ei usu, et print kaob. Peamine põhjendus, et inimesed tahavad ikka asju paberilt lugeda. Teised otsivad kiirustades uut mudelit, mida siiski keegi veel selgelt ette ei suuda kujutada…
Vanade aegade mälestuseks siia ajalehe kasutatavuseteemalise artikli kordus:
Lugesin täna ajalehte. Päris huvitav kogemus oli. Põhimõtteliselt on tegemist nagu paberile trükitud veebsaidi või ajaveebiga. Mida positiivset silma jäi? Esiteks on ajaleht suhteliselt kerge võrreldes läppariga ja seda on mugav kaasas kanda. Ajaleht ei vaja toimimiseks elektrit ja seega võib seda pea kõikjal lugeda. Ajalehte on mugav sirvida.
Avastasin ajalehel aga ka mitmeid miinuseid. Ajaleht on väga ebaergonoomiline ja selle lugemiseks on vaja ruumi. Võimalik on küll ajaleht kokku kägardada ja siis mugavamalt lugeda, kuid see kahjustab oluliselt sirvitavust.
Ajalehest artikleid lugedes märkasin kohe, et kommentaare ei ole. See tekitas minus väga kummalise tunde. Olen harjunud viskama pilgu kommentaaridele, et teada mida rahvas arvab. Ajalehes ma seda funktsiooni üles ei leidnud. Ajalehel ei ole sisseehitatud valgustust see tähendab, et ajalehe lugemiseka on vaja välist valgusallikat ja selle puudumise jääb ajaleht lugemata.
Ajalehe sisu on kogu aeg sama. Selleks, et ajalehele uut sisu saada peate ostma terve uue ajalehe, mis tundub väga suure raiskamisena võrreldes näiteks veebsaidi või ajaveebiga. Samuti uuendatakse ajalehes infot väga aeglaselt, tavaliselt kord päevas aga mõnikord isegi harvemini.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et kui te pole veel ajalehte proovinud, siis pole mõtet nendega ka jändama hakata ja soovitan uudiskanalitena siiski kõigil arvuti juurde jääda.
Need mõtted tekkisid täna kui hamburgerirestoranis juhuslikult ajalehte sattusin sirvima ja ei suutnud meenutada, millal ma viimati paberist lehte lugesin (see oli kolm ja pool aastat tagasi).
Pärit minu, tänaseks unarusse jäänud, blogist targutaja.info, dateeritud kuupäevaga 25. november 2005 )
Emor andis teada, et meediareklaamis on toimunud esimeses kvartalis mõningane langus (34%). Kõik kanalid langesid kaasaarvatud internet. Internet langes kõige vähem, ainult 11%. Selle tulemusena saavutas internetireklaam kõigiaegade parima turuosa 14%, mis on peaaegu samasuur kui ajakirjareklaam ja välimeedia kokku (mõlemad 8%). Kõige suuremad hävijad olid ajakirjad (48%) ja ajalehed (45%).
Kui ma mõni aasta tagasi arutlesin, et ajakirjad jäävad paari aastaga internetist kaugele maha tundus see paljudele väga naljakana. Järgmine kanal, mis interneti mõjul kõvasti kaotab on ajalehereklaam. Eestis on ajalehed olnud pidevalt oluliseks reklaami kanaliks ja ka praegu nende käes tervelt kolmandik meediamahust, aga see läheb üle. Internet tuleb järgi ja print taandub. Praegu on ajakirjadel ja ajalehtedel viimane aeg uus mudel välja mõelda ja seda rakendama asuda, sest muidu jäädakse rongist maha.
Telel on natuke lihtsam, sest olles nüüd digitaalsel platvormil on selles kanalis võimalik rakendada paljusid internetitehnoloogia võimalusi ja tänu sellele ajaga kaasas käia.
Lisaks eelnevale olen kindel, et isegi kui internetist ei saa suurim kanal meediakulutuste mahtu mõõtes, siis saab ta kindlasti suurimaks turunduseelarve osaks. Veeb ja internet muutuvad vundamendiks, mis on kogu turundustegevuse aluseks ja turvavõrguks (Vaata lähemalt Veeb on turundusplatvorm ja Internettrendid 2009).
Mõni aeg tagasi märkasin Guy Kawasaki blogis sellist postitust: Signs of the Times. Üleeile sattusin tunnikeseks Ülemiste keskusesse hulkuma ja mõtlesin, et teen sellest adaptsiooni meie oludesse.
Mõni aeg tagasi ilmus Postimehes lisa Turundustrendid 2009. Kirjutasin seal sellest, mis minu arust võiks 2009. aastal internetiturunduses olulised suunad olla.
TURUNDUS INTERNETIS. 2009. aastal on majanduses ilmselt veidi aeglasem käik, kui oleme viimastel aastatel harjunud. Sellises olukorras muutub tähtsaks igapäevane müük ja reaalsed tulemused. Interneti mõttes on see väga hea taktika, sest internet on kõigi aegade suurim otseturunduskanal.
Reaalsetele tulemustele orienteeritud kampaaniad, mille käigus tahetakse inimesed midagi tegema panna, on interneti pärusmaa. Nendest eeldustest lähtudes toon välja mõned tegevused, mis võiksid 2009. aastal tulemusi anda.
Veeb turundusplatvormina
Siiani on veebikeskkond jäänud paljudes ettevõtetes vaeslapse rolli. Seda uuendab sekretär, kui aega üle jääb, aga mõnikord ei jää. Tegelikult on veeb teie ettevõtte kõige olulisem turunduskanal, mis on kättesaadav just siis, kui potentsiaalsel kliendil seda vaja on.
Massimeediakanalid hakkavad ajapikku mängima toetavat rolli, mida kasutataks siis, kui on vaja kiiresti paljude inimeste tähelepanu võita. Nende eesmärgiks on aga üha tihemini inimeste saatmine teie veebikeskkonda. Kampaaniad tulevad ja lähevad, veeb jääb.
Sisu haldamine veebis ei tohi olla madala astme töötaja lisategevus, mis ajapuudusel tegemata jääb. Veebiga peab tegelema äriprotsesse ja turundust mõistev töötaja, kelle jaoks on tegemist olulise osaga tööülesannetest.
Reaalsed, mõõdetavad eesmärgid
Seadke oma veebitegevustele eesmärgid. Reaalsed ja kroonides mõõdetavad. Kui küsin, mis on teie veebi eesmärk, siis tihti on vastuseks „meie toodete ja teenuste tutvustamine“. Selline eesmärk on sisutu, kui te ei oska vastata küsimusele „kui palju?“.
Mõned sisukad veebikeskkonna eesmärgid võiksid olla:
kodulehelt saadud klientide arv,
läbi veebi tekkinud käive,
suurendada külastajate ja tegutsejate suhet,
vähendada telefonitoe koormust.
Mõõtmine ja katsetamine
Eesmärkide saavutamiseks on oluline mõõtmine ja testimine. Lisage oma veebikeskkonda statistikavahendid ja uurige, mis seal toimub. Jälgige tähelepanelikult, millised kanalid annavad tulemusi ja millised mitte. Milline kampaanialeht töötab teistest paremini ja mis aitaks lehele sattunud külastajat veel paremini kliendiks muuta.
Internetis on võimalik kõike katsetada. Saate testida meediakanaleid, bännereid, sõnumeid, kampaanialehti, kontaktivorme ja nende kombinatsioone. Tulemused on tihti üllatavad.
Sama sõnumiga erinevate bännerite klikkimisaktiivsus võib erineda mitmeid kordi. Isegi lihtne fraas „kliki siin“ või „vaata lähemalt“ võib anda tulemustes 10-15protsendilisi erinevusi. Pange alati üles kampaaniatest mitu versiooni ja katsetage, mis töötab ja mis mitte.
Kui palju inimesi teie kodulehte külastab, on küll huvitav number, aga ärilises mõttes küllaltki kasutu. Lugege kroone ja vaadake, millistest kanalitest need tegelikult pärit on.
Uksed pärani lahti
2008. aastal läbi viidud uuring näitas, et ainult 14 protsenti inimestest usub reklaami, aga kaaslaste soovitust usaldab 78 protsenti inimestest. See asjaolu näitab ilmekalt, et inimeste arvamus on väga oluline ja tuleb leida võimalusi seda oma veebis rakendada.
Veebikülastajate kommentaarid, toodete arvustused ja hindamised mõjutavad teisi inimesi positiivselt ja suurendavad olulisel määral tõenäosust, et teie keskkonda sattunud inimene muutuks kliendiks.
Tee midagi inimeste heaks
Asuge oma külastajatega dialoogi. Looge blogi ja kirjutage oma teenustest ning toodetest, küsige külastajatelt tagasisidet. Andke neile võimalus oma tooteid ja teenuseid veebis hinnata ja kommenteerida.
Rääkige avatud ja isiklikul toonil, millega tegelete ja mis teid teistest eristab. Viidake kasulikele artiklitele, andke nõu ja aidake inimestel ennast ise aidata. Uurige, millistes internetikeskkondades arutatakse teie valdkonna teemadel ja osalege neis vestlustes.
Tee midagi inimeste heaks. Järelejätmatult. Ole abivalmis, ole suuremeelne. Ära küsi midagi vastutasuks!“
2009 on efektiivsuse aasta. Reaalsed ärieesmärgid, mõõtmine ja katsetamine, tulemuste pidev parandamine. Kõige efektiivsem kanal on inimesed ise. Tooge nad oma lehele, minge sinna, kus nad suhtlevad ja olge avatud.
Täna sai Dreamgrow kaks aastat vanaks. 11.02.2008 10:55 saatis talar.info@just.ee mulle kirja, et tsau mehed panin teie firma kirja.
Kolmas aasta on ...
Mul on bussi vaja, umbes 16 inimesele, et Himosele sõita. Aga mul pole õrna aimugi, mis sellise bussi rentimine maksta võiks. Mulle on vajalik buss ...
Jan 14 15:55:28 sotsiaalne meedia, trendid, uuringud ja statistika | 10 kommentaari
)
