Jun 17 08:45:58 kasutatavus | 1 kommentaar
Uurides varuosamaailma leidsin sellise hulluse nagu lisatud pildilt näha. Panen siia vabas vormis tõlke pildil olevale tekstikastile:
Meil on kaks ladu. Meid ei huvita, et me oma külastajatel elu keeruliseks teeme. Meie süsteem on selline ja kui ei sobi lase jalga. Me peaksime natuke tööd tegema, et saaks ühe otsinguga hakkama, aga me ei viitsi, las kasutjad kulutavad oma aega.
Oletame, et iga kasutaja kaotab 30 sekundit. Päevas on näiteks 100 külastajat, kes peavad kasutama kaht otsingut. See teeb kokku 25 tundi kuus ja 300 tundi aastas. Tegelikult kaotatakse muidugi enamus aega kahe eraldi listi sirvimisel, aga need numbrid on ju vaid näiteks toodud.
Tags: kasutatavus, produktiivsus, usability
Jun 16 10:11:07 kasutatavus, töövahendid, viited | Kommentaarid puuduvad
Minu esimene kaartide laotamine eelmiest suvest (card sorting). Eesmärgiks oli kasutajavajaduste klassifitseerimine ja prioritiseerimine. Väga asjalik meetod kiirete tulemuste saamiseks.
Lisan siia ka ühe hea tasuta vahendi, mis võimaldab card sortinguga natukene haitekimal moel hakkama saada, OptimalSort. Ka Alastair Campbell mainis oma tänases workshopis OptimalSorti.
Tags: card sorting, cardsorting, ia, infoarhitektuur, kasutatavus, optimalsort, töövahendid, usability
Feb 9 10:30:00 kasutatavus | 9 kommentaari
Mis on veebilehe kasutatavus?
Veebilehe kasutatavus on üks olulisemaid komponente lehe külastaja jaoks. Kasutatavusest sõltub veebilehe suutlikus täita ettevõtte jaoks olulisi ärilisi eesmärke. Veebileht peab olema külastaja jaoks ülesehitatud lihtsasti navigeeritavalt ja sisutekstid üheselt arusaadavalt. Kasutaja ei tohi ühegi veebilehe elemendi juures mõtlema jääda „Miks see siin on?“.
“If your users have many questions, it’s a failure of your primary site design. It becomes not so much customer support, as much as customer complaints,”
- Jakob Nielsen, Usability expert
Veebianalüüse koostades satun tihti veebilehtedele, mis on lehe külastajatele keeruline kasutada. Kasutajateste tehes oleme näinud kuidas pisiasjad võivad tekitada tavakasutajates segadust, mida veebilehe disain ja navigatsiooni loojad ei oska ette kujutadagi. Tihti kiputaske tehnoloogia viimase sõnaga nagu Flash või Ajax üle pingutama. Tehakse veebilehe rakendusi, mis on ainult nn power-user’itele arusaadavad ja tavakasutaja peale ei mõelda. Kui veebileht on kasutajatele keeruline, siis on selle lehe tegutsejate osakaal madal. Väikesed muudatused veebilehe disainis või sisutekstides võivad tõsta märkimisväärselt teie ettevõtte ärilisi numbreid veebilehe kaudu.
Järgnevalt toon ühe lihtsa näite e-maksuameti veebilehe põhjal, milliseid kadalippe peavad tavalised internetikasutajad läbima, et jõuda soovitud tegevuseni.
Maksu- ja tolliameti veebilehe kasutatavus
Taas on käes aeg esitada tuludeklaratsioone. Läksin minagi kontrollima andmete õigsust. Jõudes Maksu-ja tolliameti veebilehele olin kergelt segaduses, millist linki ma vajutama pean, et siseneda e-maksuametisse. Peale mõningast uurimist jõudsin järeldusele, et selleks on kaks võimalust:
- vajutada veebilehe keskel olevat bannerit
- vajutada päises paremal asuvat “e-maksuamet | e-toll” tab‘i
Mida saaks parandada, et külastajal ei kuluks sisenemise välja selgitamiseks nii palju aega?
- Banneri probleemiks on see, et enamus inimesi on harjunud neid eirama. Bannerilaadsed liikuvad elementid tekitavad veebilehe külastajates nn „reklaamipimeduse“ efekti (mõelge Delfi paremale äärele). Selle asemel võiks olla hoopis suur üheselt arusaadava tekstiga nupulaadne element.
- Tab-ile tuleks lisada juurde tegutsemisele kutsuv sõna “Sisene e-maksuameti | e-tolli lehele”.
Kuid sellega veel kannatuste rada ei lõppenud. Kui olin ühel neist viitel vajutanud, jõudsin sisenemise lehele, mis pani tõsiselt kukalt kratsima. Esialgu jäi mulje, et nüüd on võimalik e-maksuametisse siseneda ainult ID-kaardi või mobiil-ID abil. Teised sisenemise võimalused kattis pop-up element lihtsalt ära.
Peale pop-up sulgemist avanes juba rõõmsam pilt:
Protsessi optimeerimine on vajalik.
Minul kulus kogu selle protsessi tarvis tervelt minut, mis ei ole sugugi lühike aeg. Arvestada tuleb sellega, et ma tegin seda suurest soovist ikkagi siseneda ja uurida andmeid. Suvalisel ettevõtte lehel on sellist kadalippu nõus läbima väga vähesed külastajad.
Kui kasutajasõbralik on teie ettevõtte veebileht?
Tags: e-maksuamet, kasutatavus, usability, veebileht
Sep 10 11:55:38 internetiturundus, persoon | Kommentaarid puuduvad
Mõni aeg tagasi saatis Peep Laja mulle portsu küsimusi Eesti e-äri kohta. Vastasin neile ja Peep pani need oma blogisse üles. Selleks, et ma reaalsusest liiga kaugele ei triiviks uurisin ka kolleegidelt, mida nad asjast arvavad. Järgnevad on driimgroulase Ürjo mõtted samadel teemadel.
- Netikulleri uuringu andmetel on Eestis online jaemüügi osakaal vaid 1% kogu jaemüügi mahust, samal ajal kui UKs vastav number 15% ja USAs 7%. Mis sa arvad, miks see nii on? Kuidas panna eestlasi rohkem netis ostma?
Kõige suuremaks probleemiks pean usalduse puudumist internetiäride vastu. Üks põhjuseid on kindlasti meie ajalugu. Noorema generatsiooni peale kasvades hakkab see kindlasti muutuma. Teiseks takistuseks pean korralike e-äride puudumist. Eestis on peamiselt e-kataloogid, mitte e-poed. Müüdavad tooted reastatakse mingite kindlate parameetrite alusel, kuid vähesed üritavad neid ka kliendile müüa. Väga vähe tegeletakse kasutatavuse ja kliendivajaduste uurimisega. Kolmandaks, puudub kindel infoallikas, mille kaudu saada tagasisidet ja kindlust, et väljavalitud e-äri on usaldusväärne.
- Milliseks hindad turu kasvu järgmise 5a jooksul? Kas ka Eestis turul on suurt potentsiaali, või peaks internetiettevõtjad ilmtingimata ka Eestist välja vaatama
Kasvu on raske prognoosida, arvan et see mitmekordistub lähiaastatel – paljuski sõltub Eesti sisesest majandusolukorrast järgnevatel aastatel. Eesti turul on potentsiaali, see on hea koht alustamiseks ja oma e-äri tundma õppimiseks, kuid kindlasti peaks internetiettevõtjad ka Eestist välja vaatama.
- Kui palju sinu kogemuse järgi keskmine Eesti ettevõtja internetiturundusest teab? Mis on levinumad eksiarvamused ja müüdid? Millega mööda pannakse?
Peamiselt on teadmine, et selline asi nagu internetiturundus on olemas, kuid puudub selge arusaam internetiturunduse võimalustest. Turundustulemusi on harjutud mõõtma kvartalites, aasta aruannetes või mõnel muul moel, kuid seda, et internetis on iga klikk mõõdetav, ei osata ära kasutada.
- Kui üks ettevõtja soovib hakata oma tooteid-teenuseid interneti kaudu müüma, mis oleks esimesed sammud, kust peale hakata?
Internetis kehtivad samad reeglid, mis teisteski ettevõtlusvaldkondades. Tuleks uurida turgu ja võimalusi. Plaanitav lahendus tuleb väljatöötatada sihtgruppe arvestades. Tehes kõigile, ei tee kellelegi. Paika tuleks panna argumendid, mille poolest erineb tulevane lahendus konkurentidest ja sellele edaspidi rõhuda. Enamasti üritatakse mängida odavamale hinnale. Klient tegelikult soovib tema jaoks positiivseid lahendusi, mitte ainult hinda. Kui “see” ei lahenda minu jaoks olulist probleemi, siis ma ka ei osta “seda”, olgu hind kui odav tahes.
- Kas Eesti ettevõtja suudab laias maailmas läbi lüüa interneti kaudu? Mis oleks globaalsel turul eduka konkureerimise eeldused?
Mujal maailmas läbilöömiseks peab ettevõttel olema rohkem teadmisi internetiturundusest ja selle võimalustest. Tänases olukorras on seda selgelt liiga vähe. Globaalsel turul konkureerimiseks peab pakutav toode / teenus olema kindlasti ka omapärane.
- Mida peaks üks ettevõte oma kodulehe müümise seisukohast hindamise / auditeerimise käigus analüüsima?
Kõige olulisem on veebilehe kasutatavus (usability). Kui kasutaja ei suuda leida vastust oma küsimusele, lahkub ta silmapilkselt. Veebileht tuleb ehitada silmas pidades kasutajate käitumist ja huve, mitte ettevõtte nägemusest lähtudes. Mis veelgi olulisem, peale esmase lehe avaldamist, tuleb kasutajate käitumist edasi uurida, ja sellest lähtuvalt muutusi sisseviia.
- Milliseid edulugusid oskad sa Eesti internetiärist välja tuua, kes interneti kaudu väga kõvasti müüki teeb?
Peamiselt on Eestis läbilöönud iga valdkonna innovatiivsed ja kindlalt internetile suunatud lahendused. Suurt rolli mängib ka mugavuse küsimus. Näiteks online-sisustuskaubamajadest On24 ja Living.ee tellimise protsess on ajaliselt sama või isegi lühem, kui teha seda mööblikaubamajas kataloogi alusel. Endised postimüügi kataloogid Quelle.ee ja Anttila.ee on suunanud kliente ümber interneti. IT- ja elektroonikakaubadest teevad suurt müüki markit.ee, zebra.ee ja enter.ee. Sammuti on edukad erinevad teenustüüpi internetiettevõtmised – bookinghouse.ee, e-kindlustus.ee, smslaen.ee.
Tags: e-äri, e-kaubandus, internetikaubandus, internetiturundus, kasutatavus, kodulehe analüüs, ürjo vaher, usability, webaudit
Aug 14 12:54:55 kasutatavus | 5 kommentaari
Tahtsin registreerida end Škoda Superbi proovisõidule ja nägin vormi, mis mind tõeliselt üllatas. Positiivselt! Veebilehe üks peamisi eesmärke on saada kontakt külastajaga. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kontaktivõtmise võimalikult mugavaks tegema. Mida vähem kohustuslikke välju on vaja täita seda parem. Turundajatel kipub see tihti meelest minema ja nii ilmuvad veebi kümnete kohustuslike väljadega vormid, mida kasutajad täita ei viitsi.
Škoda üllatas sellega, et vormis oli vaid neli kohustuslikku välja: email, telefon, esindus, mudel (kaks viimast on eeltäidetud) ja see tegi kogu vormi visuaalselt “lihtsaks”. Väga tubli!
Võrdluseks mõned teiste automüüjate vormid. Mazda seitse kohustuslikku välja. Ford neli kohustuslikku ja neli eeltäidetud, mis vajavad tähelepanu. Amserv kolm pluss eeltäidetud mudel ja käigukast (siin oli huvitav, et email ei ole kohustuslik). Renault proovisõiduvorm koosnest kümnest väljast ja selle sai täiesti tühjana teele saata.
Renault ja Peugeot olid ilma hinnakirjadeta (jah, ma tean, et Renault’l on osadel mudelitel hinnakirjad), viimasel ei saanud ka proovisõidule registreerida.
Amservi vorm oli tegelikult lihtne, aga seda mitte visuaalselt. Nii võitis selle täiesti mitteteadusliku uuringu Škoda proovisõiduvorm.
PS Toyota.ee pakub meile aga õppevahendi “ärge nii mitte kunagi tehke!!!!“. Edit 04.09.08: Panin selle siia ka pildina, et kaotsi ei läheks.
Tags: kasutajasõbralikkus, kasutatavus, kontakt, tagasiside, transaction usability, usability, vormid
