Postitused kategoorias ‘e-kaubandus’




Ettevaatust toodete ja teenuste kasutamisel!

Ohud kauplustes ja firmadesArvestades seda, et pea kõik vabariigi elanikud kasutavad suuremal või vähemal määral firmade tooteid ja teenuseid, on minu arust häbematult vähe tähelepanu pööratud selle tegevusega kaasnevatele ohtudele. Paljud autorid on odava populaarsuse saavutamiseks keskendunud e-kaubanduse ohtudele, arvestamata sellega, e-kaubanduses liigub vaid imepisike osa tarbijate rahast.

Firmadest toodete ja teenuste ostmisega kaasnevad mitmed ohud. Eriti ohtlikud on näiteks kauplused, milles on palju ostlejaid. Kauplust külastades võite nakatuda viirusega, lisaks viirustele võib ühe ohuna välja tuua ka bakterid. Kaupluse külastamise ajal võib tekkida tulekahi, varised sisse lagi või juhtuda muu teie tervist ja vara kahjustav ootamatu sündmus.Paljud kaupluste ja firmade külastajad on murdnud luid, sattunud autoõnnetustesse.

Petturitele kuuluvad firmad võivad varastada teie krediitkaardiandmed ja teie identiteedi nii, et te ei kahtlusta midagi. On olnud juhte, kus firmast kauba tellimisel teete ettemaksu, kuid kaupa ei tarnitagi. Isegi kui külastate mainekat kauplust või firmat, siis võidakse teid teel nende füüsilise asukohani rünnata ja isegi tappa. Olge äärmiselt ettevaatlikud firmadest toodete ja teenuste ostmisel ning nende külastamisel.

Lugejate tungival nõudmisel lisan siia täpsustuse, et tegemist on iroonia ja sarkasmiga “internetist ostmine on väga ohtlik”-teemadel. Tänan, hr. E., Viimsist.

Facebook hakkab Sinu kohta infot jagama

magnifying-glassFacebook on loonud platvormi, mis võimaldab lehtedel ja aplikatsioonidel jagada informatsiooni kasutajate kohta, et näidata neile personaliseeritud pakkumisi ja reklaame veebilehtedel väljaspool Facebook’i. See tähendab, et iga kasutaja profiililt kogutakse avalikku informatsiooni. Sinna alla kuulub info, milliste gruppide fänn sa oled, mida sa oled märkinud oma profiilis huvideks ja isegi seda, milliste inimestega sa tuttav oled.

See annab tohutu eelise e-kommertsiga tegelevatele ettevõtetele. Näiteks, kui sa oled märkunud enda huvide alla Tanel Padari, siis saaks Piletilevi võtta selle info Facebook’ist ja reklaamida sulle Piletilevi lehel Taneli tulevast kontserti ning jätta kõrvale vähemrelevantsed artistid. Selle jaoks on Piletilevil vaja vaid lisada enda lehele üks koodijupp ja Facebook’i aplikatsioon teeb ülejäänud töö.

Arusaadavalt selline info jagamine lehtede ja aplikatsioonide vahel võib tunduda kasutajate jaoks privaatsust rikkuv. Eriti olukorras, kus seda infot võiks keegi kuritarvitada. Avalikku informatsiooni saad seadistada Facebook’i profiili seadete alt.

Kas e-poes peaks olema ostmise võimalus?

Käisin Elisa poes ja mõtlesin, et prooviks osta telefoni. Ei saanud, sest ei leidnud kuidas seda teha. Andsin ülesande analüütikule, palun leia kuidas sealt osta saab. Ei miskit. Põhjaliku analüüsi vastuseks sain siiski sellise leiu, et tegemist pole ju E-poega. Elisa lehel on nimetusena kasutatud “pood”. Juu siis oletatakse, et ma jalutan pärast kataloogiga tutvumist lähimasse kauplusesse. Sellega võib muidugi selline jama kaasneda, et lähim pood pole Elisa oma.

elisa-pood

Tulemus? Aastal 2009 on mobiiltelefoni ostmine Eestis internetiteel väga keeruliseks tehtud (testisime ka EMTi ja Tele2e).

E-kaupmehed ühinevad oma huvide kaitseks

Üks hää sõber, kes ka siin tihti anonüümsena kommenteerib, on valmis saanud vägeva asjaga: Eesti E-kaubanduse Liit. Rääkisin Antsuga pikalt telefonis ja sain teada, et EELi peamine iva on e-kaubanduse maine ja kvaliteedi tõstmine. Nad tahavad oma ridades näha kõiki, kes e-kaubandusega tegelevad, pole käibe ega vanuse piiranguid. Ta mainis, et praegu on erinevate kampaaniate ja petujuhtumite tõttu e-kaubanduse maine umbes sama mis kasiinol :) , raha paned sisse, aga kas midagi tagasi ka saab, see ei ole kindel. Samuti on nende eesmärgiks mitmed seadusemuudatused, mis e-kaupmeeste elu lihtsamaks teeksid.

Mõni päev tagasi arutasin Robin Gurney’ga, mida peaks tegema Internetiturunduse Assotsiatsioon. Robin käis välja mõned huvitavad mõtted. Praegu veel mingit kindlat plaani ei ole, aga kui kellelgi on ideid pakkuda, siis võiks seda teemat arutada.

Panen siia huvilistele välja ka EELi ametlikumat sorti teate.

Tegevust alustas Eesti E-kaubanduse Liit. Eesti E-kaubanduse Liit loodi kuna e-kaubandus Eestis on arenenud piisavalt oluliseks majandussektoriks, milles tegutsevad ettevõtted vajavad koordineeritud ühistegevust. E-kaubanduse Liidu oluliseks missiooniks on e-kaubanduse alase teadlikkuse ja usalduse kasvatamine nii lõpptarbijate-, ettevõtjate- kui riiklike struktuuride seas. Loodud liidu peamiseks eesmärgiks on liikmete ühiste huvide kaitsmine ja tihe koostöö erinevate riiklike struktuuride ja organisatsioonidega.

Lisaks eelnevale on liidu eesmärgiks usalduse suurendamine e-kaubanduse vastu lõpptarbijate seas. Selleks hakkab liit välja andma e-kaubanduse kvaliteedimärki, mis võimaldab tarbijatel eristada usaldusväärseid e-kaubanduse ettevõtteid, mis vastavad E-kaubanduse Liidu poolt välja töötatud e-kaubanduse kvaliteedinormidele.

Kõik ettevõtted kes tegutsevad e-kaubanduse valdkonnas ja soovivad anda oma panuse Eesti e-kaubanduse arengusse, on oodatud liituma Eesti E-kaubanduse Liiduga. Täpsem info Eesti E-kaubanduse Liidu kohta on kättesaadav internetiaadressil www.e-kaubanduseliit.ee.

Lisainfo:
Sirja Mäekivi
gsm. 55678201
sirja.maekivi@e-kaubanduseliit.ee

Mitu inimest meil ikkagi e-poode kasutab?!

Internetipoodidest ostab kaupu 7 protsenti eestlasi kirjutab Ärileht (10. detsember 2008) Eurostati andmetele tuginedes (allikale nad muidugi ei viita). Isegi kui arvestada, et tegemist on kõigi Eesti elanikega tuleb ostjate arvuks 91 tuhat. Teise numbri, mis välja on pakutud, leidsin Kalev Meediast ja seal kirjutatakse nii:

E-kaubanduse kasutajate hulk Eestis on endiselt väike, moodustades internetikasutajate üldarvust alla poole. Samas on siiski näha kasvutrendi – eelmise aasta 11 kuuga on internetist kaupa ostnud ligikaudu 360 000 inimest, mis on seitse protsenti rohkem kui jaanuaris. Vähenenud on nende hulk, kes ostavad netist iga kuu, samas on suurenenud aastas korra või paar ostlejate arv. (29.12.2008)

Erinevus on NELJA kordne!!! Eriti naljakas on muidugi lause, et 360 tuhat epoodlejat on väike number.

360 000 e-ostjat / 738 000 internetikasutajat * 100 % = 48,78 protsenti

49 protsenti e-kaubanduse kasutajaid on super number, mis teeb Eestist Euroopa peaaegu kõige eesrindlikuma riigi selles osas. Sest nagu kirjutab Ärileht Eurostatile viidetes:

Brittidest kasutab netipoode seevastu 49%. Neile järgnevad taanlased (47%), hollandlased (43%) ja sakslased (42%). EL-i keskmine oli 25%.

Äkki keegi seletaks mulle nagu kolmeaastasele, millest see erinevus ja palju neid epoodlejaid ikkagi on?