Juhtusin näppima uut neti.ee tööversiooni. Avalikust väljalasekest on räägitud 20 august.
Esimesena torkab silma kohe suur google valik ja väheke õhulisem ja paremini haaratav otsingukast.
Personaliseerimise teema on ka jälle üles võetud. Mina sain mõnusalt läbi Facebook Connecti ka kasutajaks. Aga ma olen suhteliselt võõrdunud Neti enda otsingu ja kataloogi kasutamisest. Seega ainult ajaloo ja lemmiklehtede salvestamiseks mul vaevalt sisse logida vaja on.
Võib olla mõtlevad nad tulevikus midagi veel huvitavat juurde. Näiteks lemmik linkide jagamine oma FB sõprade vahel jne.
Teine suurem asi on lehtede eelvaate võimalus ekraanipaugu näol. Kõigil on nüüd 20 augustini aega oma kodulehe kood korda teha ja valideerima panna, sest paugumasin arvatavasti ei ole Internet Explorer Windowsi masinas
Kolmas ja kõige tähtsam võimalus on arvatavasti mingil määral tasuline. Samas ka täiesti võimalik ,et edaspidi kõik SEO-gurud räägivad äriregistris kõikide väljade täitmise vajadusest . Seal saab kuvada igasugust infot. Näiteks panga filiaalide puhul, kus saab sularaha tehinguid teha jne.
Otsingu tulemustesse on lisandunud pisipildid nagu ka Googles juba mõnda aega. Samas tundub nagu oleks ka otsingualgoritmi muudetud või on arendusversioon lihtsalt natukene uuemate/vanemate andmetega.
Enamus internetikasutajaid vaatab maailma läbi väga väikese ekraani. See jääb aga tihti kujundajatel märkamata.
Mõni aeg tagasi sattusid mulle pihku veebi kujunduse kavandid. Need olid päris kenad suured pildid, kena tüpograafia ja leiaut. Midagi jäi aga närima. Nimelt oli päise graafikasedavõrd suur, et tekkis küsimus, mis üldse tavalise kasutaja ekraanil näha jääb.
Võtsin ette Eesti internetikasutajate brauserite tehnilise statistika ja avastasin, et antud kujundustest oli enamusele näha vaid kujundus mittefunktsionaalne pildiosa. Nimelt umbes kaks kolmandikku Eesti internetkasutajatest vaatab internetti monitorist, kus vaatevälja kõrgus on alla 900 piksli. Ligikaudu 55% kasutajate vaateväli on veel ahtam ja selle kõrgus jääb alla 800 piksli.
Aga see pole veel kõik, sellest vaateväljast tuleb maha lahutada veel tegumiriba, mis näiteks Windows XP puhul on 28 pikslit ja brauseri päis ja staatuseriba, mis jääb enamlevinud brauserite puhul 90 ja 140 piksli kanti.
Seega jääb kasutajatele veebi näitamiseks 600 pikslit.
Panen siia vaate Äripäevast 1024×768 pikslise resolutsiooniga, millel veebi kuvamiseks on jäänud vaid 1008×600 pikslit (kliki suuremaks). Enamus kujundajaid arvab, et sellised ekraanimõõdud on jäänud eelmisesse sajandisse, aga need moodustavad ikkagi veel üle poole kasutajate ekraanidest.
Seega kõige tähtsamad asjad veebis tuleb mahutada sellesse alasse ja kujundus peab selles mõõdus töötama. Kujundajate vastuväiteid võib ignoreerida, sest 55 protsenti kasutajatest on päris oluline osa.
Sellel alal peab külastaja saama vastuse kolmele olulisele küsimusele.
Kus ma olen?
Mida siin teha saab?
Kuidas see mulle kasulik on?
Sellesse vaatesse peaks jääma ka olulisemad tegevused, mida tahate, et külastaja teie veebis ette võtaks.
Mul on bussi vaja, umbes 16 inimesele, et Himosele sõita. Aga mul pole õrna aimugi, mis sellise bussi rentimine maksta võiks. Mulle on vajalik bussirent koos juhiga. Otsustasin uurida, palju maksab. Saatsin mõned päringud ja jäin vastust ootama.
Ilmselt läheb bussirendi äris hästi, sest vastuseid ei tule. Siit õppetund nummer 1. Päringule tuleb kiiresti vastata, sest kui klient vastuseid ei saa, hakkab mujalt otsima.
Läksingi mujale ja üks neist kohtadest oli Hansabuss, millest saab õpetlik lugu number 2. Nagu mainitud pole mul hindadest õrna aimugi. Hansabussi lehel hinnakirja ei ole. Vabandus, et kõik kliendid on erinevad ja nad ei saa hinnakirja välja panna ei ole väga mõistlik jutt.
Mis siis ikka, esitame päringu. Assa raiks! Avaneb 28 väljaga vorm, mis võib ka kõige kindlameelsemale inimesele pisara silma tuua. 16 nendest väljadest on kohustuslikud!!
Vaatame kohustuslikke välju lähemalt:
Millistest allikatest saite infot hansabussi kohta? Näib, et hansabuss kirjutatakse väikese tähega. Kuidas see info saab teile nii vajalik olla, et olete valmis selle nimel klientidest loobuma. Kuidas te selle välja abil kogutavat infot kasutate?
Tellija firma/Eraisik. OK. Nõus, see väli peaks olema. Aga kui olen eraisik, siis pean kirjutama sinna tilulilu? See väli ei peaks olema kohustuslik.
Tellija aadress. Milleks see? Selle hetkeni, kui me reaalselt arveni jõuame, on küll võimalusi minult aadressi pärida.
Kontaktisik. OK, mõistlik.
Tellija telefon. Vajalik.
Tellija E-mail. Jah, seda võiks küsida küll.
Reisi algus kpv. ja kellaaeg ja…
…Reisi lõpp kpv. ja bussi vabastamise kellaaeg. Arvan, et alguse ja lõpu võiks esimeses päringus asendada ühe väljaga. Päevade arv, sest seda saab hiljem täpsustada. Lisaks võiks olla mittekohustuslik algusaeg.
Reisijate arv. Loomulikult.
Bussi etteandmise koht. Esimese hooga ei teeks seda välja kohustuslikuks, sest tahame päringu kätte saada ja võime hiljem täpsustada.
Marsruut. Selle välja kohustuslikkus oleneb sellest, kui puusse võivad päringud minna, kui me seda ei küsi. Jätaks vabaks.
Bussi kasutamise lõppkoht. Bussi etteandmise ja lõppkoha võiks siduda marsruudiga ja vähendada väljade arvu.
Kliendihaldur. Täiesti hullumeelne küsimus.
Soovitav bussi grupp. Mõttetu väli. Ma ju tean täpselt, mida teie bussid sisaldavad. Pange siis inimkeelsed valikud: luks, hea, tavaline, säästu.
Olen tutvunud müügitingimustega ja bussi kasutamisega ning nendega nõus. Ei ole tutvunud! Jätke mind rahule! Ma muidugi loen hinnapäringu esitamiseks läbi viis lehekülge materjali (16 355 tähemärki).
Sisesta pildil olev tekst. Oletame, et teile tuleb läbi selle vormi nii palju spämmi, et ei jaksa käsitsi läbi sõeluda. Üldiselt ei soovitaks panna kui spämmi osa väga suur ei ole.
Eelneva kokkuvõtteks avaldan saladuse. Päringu vormide eesmärk ei ole teie andmebaasidesse põhjalike kirjete genereerimine vaid müügiinimestele kontaktide ette andmine. Põhjalikud kirjed tekivad siis, kui müügiinimesed klientidega edasi suhtlevad.
Milline võiks see vorm kasutataval kujul välja näha?
Kohustuslikud väljad
Kontaktisik
Tellija telefon
Tellija E-mail
Reisi pikkus päevades
Reisijate arv
Lisaväljad
Reisi algus kpv. ja kellaaeg
Marsruut
Tellija firma/Eraisik
Eriti osav oleks luua vormile peidetud väljad, mida on võimalik täita, kui kasutaja klikib „täpsemad valikud“ või muud taolist. Kui tellisime Eliitlaagrile bussi siis Peep vaatas ka seda vormi. Hansabussist me ei tellinud ja ei telli ka nüüd. Hinda tahaks ikkagi teada, aga see on nii piinarikas. Las jääb…
Täiesti uskumatu! Lisak on selles vormis lõbus ka vanuse küsimine samaaegselt isikukoodiga. Võime anda väikese konsultatsiooni, kuidas isikukoodist, erakordselt keerulise algoritmiga vanus eraldada.
Aga tõsiselt, kasutage esmasel registreerimisel nii vähe välju kui võimalik ja küsige lisainfot vastavalt vajadusele. Näiteks tellimuse sooritamisel.
Enamus veebikeskkondades on kohti, mis kasutajale natuke keerulised ja võivad nad eemale peletada. Tehke ise lihtsaid kasutajateste, leidke ja parandage suuremad vead. Ajaloolises mõttes panen kirja, et see on mu kõige esimene videopostitus. (Mõned varasemad pole otseselt sel eesmärgil salvestatud). Tule Eliitlaagrisse, seal saad kõvasti rohkem teadmisi.
Uurides varuosamaailma leidsin sellise hulluse nagu lisatud pildilt näha. Panen siia vabas vormis tõlke pildil olevale tekstikastile:
Meil on kaks ladu. Meid ei huvita, et me oma külastajatel elu keeruliseks teeme. Meie süsteem on selline ja kui ei sobi lase jalga. Me peaksime natuke tööd tegema, et saaks ühe otsinguga hakkama, aga me ei viitsi, las kasutjad kulutavad oma aega.
Oletame, et iga kasutaja kaotab 30 sekundit. Päevas on näiteks 100 külastajat, kes peavad kasutama kaht otsingut. See teeb kokku 25 tundi kuus ja 300 tundi aastas. Tegelikult kaotatakse muidugi enamus aega kahe eraldi listi sirvimisel, aga need numbrid on ju vaid näiteks toodud.
Minu esimene kaartide laotamine eelmiest suvest (card sorting). Eesmärgiks oli kasutajavajaduste klassifitseerimine ja prioritiseerimine. Väga asjalik meetod kiirete tulemuste saamiseks.
Lisan siia ka ühe hea tasuta vahendi, mis võimaldab card sortinguga natukene haitekimal moel hakkama saada, OptimalSort. Ka Alastair Campbell mainis oma tänases workshopis OptimalSorti.
Käisin Elisa poes ja mõtlesin, et prooviks osta telefoni. Ei saanud, sest ei leidnud kuidas seda teha. Andsin ülesande analüütikule, palun leia kuidas sealt osta saab. Ei miskit. Põhjaliku analüüsi vastuseks sain siiski sellise leiu, et tegemist pole ju E-poega. Elisa lehel on nimetusena kasutatud “pood”. Juu siis oletatakse, et ma jalutan pärast kataloogiga tutvumist lähimasse kauplusesse. Sellega võib muidugi selline jama kaasneda, et lähim pood pole Elisa oma.
Tulemus? Aastal 2009 on mobiiltelefoni ostmine Eestis internetiteel väga keeruliseks tehtud (testisime ka EMTi ja Tele2e).
Mõni aeg tagasi sattusin kliendiga vestlema veebilehtede usaldusväärsuse teemadel. Tuleta natuke vana asja meelde ja postitan siia ühe kolm aastat tagasi kirjutatud Sevenline blogipostituse, natuke modifitseeritud kujul.
Stanfordi Ülikooli lehelt leiab nimekirja asjadest, mis on olulised oma kodulehe usaldusväärsuse suurendamiseks. Tulemused põhinevad aastate pikkustel uuringutel, millel osales üle 4500 inimese. Peamised usaldusväärsuse faktorid on järgmised:
1. Inimestel peab olema lihtne teie väiteid kontrollida. Alati on soovitav viidata oma väidete allikale. Isegi, kui inimesed neid linke ei kasuta on nad olemas ja aitavad suurendada lehe usaldusväärsust. Praktikas võib kasutada ka teiste klientide arvamusi, mis kinnitavad, et te head tööd teete.
2. Näidake, et lehe taga on reaalne organisatsioon. Tooge ära oma aadress, millistesse organisatsioonidesse te kuulute ja kontorihoone pilt ei ole ka halb mõte.
3. Millistes valdkondades te eksperdid olete. Kui teie töötajad või ettevõte on mingil ala sertifitseeritud, siis peaks selle kindlasti ka kodulehel ära mainima.
4. Näidake, et lehega on seotud ausad ja usaldusväärsed inimesed. Alustage kontaktinfost ja inimeste piltidest. Saate lisada ka lühikese elulookirjelduse, et anda edasi inimlik mõõde. Blogimine ja sisutekstide allkirjastamine on samuti väga head meetodid inimliku mõõte lisamiseks.
5. Tehke kontakti võtmine lihtsaks. Telefon, postiaadress ja email peavad olema lihtsalt leitavad. Ärge saatke kasutajat täitma anonüümset kontaktvormi, mille adressaati ta ei tea. Selles kontaktivormideasjas ma pole päris kindel. Tuleb lihtsalt kasutajale selgitada, mis juhtub, kui ta selle täidab.
6. Kujundus olgu professionaalne ja teemaga sobiv. Maitseid on väga erinevaid aga enamus siiski nõustub sellega, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Maailmarekordit ei ole vaja, aga üle lati peab saama.
7. Tehke oma keskkond kergesti kasutatavaks ja külastajale kasulikuks. uuringud näitavad usaldusväärsed lehed on lihtsalt kasutatavad ja sisaldavad külastajale vajaliku infot. Tihti unustatakse kellade ja vilede lisamisel endalt küsida, mis kasu külastaja sellest saab. Külastaja kasu peaks olema kogu veebi sisu aluseks.
8. Uuendage lehe sisu tihti või vähemalt viidake sellele, et seda on kohendatud. Inimesed peavad pidevalt uuendatavaid, “elavaid” keskkondi usaldusväärseteks.
9. Proovige oma reklaame ja müügijuttu vaos hoida. Vältige oma lehel reklaame, popup-aknaid ja muud pealetükkivat promomaterjali. See ei tähenda, et oma tooteid pakkuda ei võiks aga selle juures lähtuge punktist 7. Külastaja kasu.
10. Proovige vältida kõiki vigu, ükskõik kui väikesed need ka poleks. Katkised lingid ja kirjavead (üritame ka oma veebis seda punkti parandada) vähendavad märgatavalt kodulehe usaldusväärsust. Oluline on ka, et leht oleks alati kättesaadav ja laeks kiiresti.
Mis seal salata, arvestades, et GMail kuulub Google’ile, siis on selles kasutusel olev otsing täiesti kiviaegne. Kui sa ei sisesta täpset vastet, siis saad täpselt null tulemust. Nüüd on see õudus väikese paranduse saanud. GMaili otsingus on nüüd autocomplete. Kuigi sa pead ikkagi täpse vaste kirjutama, siis vähemalt pakub otsingukast sulle võimalikke vasteid ja sa ei pea aju katki pingutama, et leida seda mida otsid.
Siiski on see vaid esimene samm, sest autocomplete toimib ainult nimede ja mailiaadresside suhtes.
Aug 11 09:21:25 kasutatavus, otsingumootorid, web 2.0 | 6 kommentaari
