Kas teie veebilehe eesmärk on uute klientide leidmine ja reaalne müük?
Kui “Jah”, siis panin kokku 21 küsimust, millele vastates saate aimu teie “virtuaalse müügimehe” tasemest ja õpite, kuidas kodulehe abil rohkem saavutada.
Domeeninimi
1. Kas kõlab hästi ja on meeldejääv? 2. Kas meeldib otsimootoritele (sisaldab olulist võtmesõna)?
Kolme küsimuse ja 6 sekundi reegel
3. Kas veebilehe esmakordne külastaja saab 6 sekundi jooksul vastused 3 kõige olulisemale küsimusele, mis tal alateadlikult peas tekivad ehk:
Kus ma olen?
Mis ma siin teha saan?
Mis väärtust ma siit saan ja miks see koht on parem kui teised?
Call To Action ehk üleskutse tegevusele
Kui te tegevusele üles ei kutsu, siis üldjuhul ei tehtagi midagi. Igal lehel peaks olema väga konkreetselt selge, mis on järgmine loogiline samm.
4. On igal lehel teie veebis selgemastki selgem, mis võiks olla järgmine loogiline samm või klikk? 5. Kas oled kursis, et valiku paradoksi vältimiseks ei tohiks ühel lehel olla kindlasti mitte rohkem kui 3 selget üleskutset tegevusele? Kuidas on lood selle küsimusega teie veebis?
Turundus ja müük
6. Kas mõõdate Google Analyticsiga oma veebilehe ärilist efektiivsust? 7. Kas testite oma veebilehte, et saada teada, milline nupp, sõnum, värv jne toob teile rohkem kasu? 8. Kas teie veebileht on müügile optimeeritud? On teilt ostmine või kontakti võtmine tehtud nii atraktiivseks kui võimalik? Milline näeb välja teie turunduslehter? 9. Kas teie unikaalsus ja eristumine konkurentidest joonistub välja ilmselgelt? 10. Kas teil on olemas internetis turundamise strateegia? Vähemasti mingi lihtne plaan? 11. Enamus külastajaid ei osta midagi esimesel külastusel. Kas teie veebileht proovib külastajaga alustada suhet (uudiskirjaga liitumine, Facebooki fänniks hakkamine jne)? 12. Kui hästi on teie koduleht optimeeritud otsimootoritele? 13. Inimesed usaldavad teisi inimesi. Isegi võõraid. Kas kuvate oma lehel juba praeguste klientide tagasisidet ja soovitusi?
Veebidisain
14. Kas veebidisain on isikupärane ja edastab teie jaoks sobivaid emotsioone? 15. Kas teie disain on selge ega riiva silma? 16. Kas teie veebidisain on kasutajasõbralik?
Kasutatavus
17. Kas teie veebilehte on lihtne kasutada? 18. On teie veebilehe kasutamine intutiivne? 19. Kas teie veebileht avaneb normaalse internetiühenduse kiiruse puhul silmapilkselt? 20. Kas kõik veebilehe kasutajad (pot. kliendid, praegused kliendid, partnerid, press jne) leiavad kiirelt ja lihtsalt enda jaoks olulise info?
Boonus
21. Kas te üldse ise usute enda tootesse / teenusesse ja selle kasudesse?
Voilaa!
Kui nüüd teie ühemehebänd või turundustiim need küsimused kõik põhjalikult läbi töötab, siis oletegi teinud VÄGA SUURE sammu müügile palsamile mõjuva kodulehe suunas.
Kui oskad mõne küsimuse lisada või soovid täpsemat infot, siis anna teada annes@dreamgrow.ee või kirjuta kommentaar. Vastan hea meelega!
PS. Kui Sulle meeldis see postitus ja arvad, et see võiks ka Sinu sõpradele / kolleegidele väärtuslik olla, siis palun saada see neile edasi või vajuta lihtsalt “Like/Meeldib” nuppu. Sügav kummardus minu poolt!
Mul oli õnn lugeda üht huvitavat bakalaureusetööd eestlastest Facebooki kasutajate kohta. Kuigi sealne info ei pretendeeri kindlasti absoluutsele tõele on see siiski väärt lugemine ja turundajatele kasulik materjal.
Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel
Autor: Liina Liiv
Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Liina lahkel loal on nüüd meil kõigil võimalus õppida eestlasi Facebookis palju paremini tundma.
Allpool näete kõige huvitamaid ja tabavamaid lõike, mida leidsin. Tervikliku bakatööga saate tutvuda vajutades SIIA.
Enamasti jõuavad Facebooki kasutajad fännilehtedeni enda Facebooki kontaktide kaudu, kui keegi teine on midagi like’inud, jaganud või kommenteerinud ning see ilmub teatisena kasutajate uudisvoogu või teiste kasutajate seinale. Niisiis sõltub fännatavate fännilehtede arv suuresti Facebooki kasutajate sõprade eelnevalt tehtud valikust.
Kuid auhinnamängudest motiveeritud kasutajad tõid välja, et kui loosimine või kampaania on läbi, siis üldjuhul nad kustutavad fännilehe.
Kasutajad, kes teevad liialt rämpspostitusi või kellele ei soovita infot avaldada, blokeeritakse ning fännilehed, mis on muutunud ajapikku tüütuks ja reostavad seina ebavajaliku infoga, kustutakse.
Facebooki kasutajad fännavad keskmiselt 148 fännilehte. Saab välja tuua ka äärmuslikke kasutuspraktikaid, näiteks intervjueeritav N7 on fänniks ainult 8 lehele, kuid samas intervjueeritaval M5 on fännilehti kokku üle 600. Kui küsida Facebooki kasutajatelt nende endi arvamust fännilehtede arvu kohta, siis nad hindavad seda tegelikkusest tunduvalt väiksemaks.
Pooled Facebooki kasutajatest ootavad diskussiooni ettevõtete või organisatsioonidega nende fännilehtedel. Nad leiavad, et fännileht on koht, kus esitada küsimusi ja kirjutada oma murest ning saada sellele kiire vastus. Positiivne on ka vahetu suhtlus ettevõtte või organisatsiooniga. Teine pool ei oota fännilehel mitte mingisugust dialoogi.
Enamik Facebooki kasutajaid otseselt fännilehtedel ei tegutsegi, vaid saavad kogu informatsiooni oma uudisvoost fännilehtede postituste näol. Nii ei mängi kõige olulisemat rolli fännilehtedele lisatud informatsioon, vaid sisu, mida ettevõte oma postitustega loob.
Seega Facebooki kasutajad jagavad sisu, mis omab nende jaoks väärtust. Veel jagatakse sõprade asju ning endale emotsionaalselt lähedaste ettevõtete või organisatsioonide loodud sisu.
Üks Facebooki kasutajakonto omanik omab keskmiselt 370 kontakti. Kui 90% sisuloojatest on jälgijad ja 10% sisuloojad (Nielsen 2006), siis ühel Facebooki kasutajal on keskmiselt 37 sisuloojast kontakti, kellest sõltub, milline info kasutajani jõuab.
Alloleval pildil on näha kolme erinevat veebilehte ja kuidas inimesed neid vaatavad. Kõige vaadatumad alad on punased, natukene vähem vaatamisi saanud alad kollased, kõige vähemate vaatamistega sinised alad ning hallile alale ei keskendutud üldse.
Nagu näha siis mida allapoole inimesed kerivad, seda vähem on nad fokusseeritud ning hakkavad peamiselt teksti skännima. Veebilehte ehitades tulevad sellised teadmised kindlasti kasuks ning altpoolt leiate veel 15 punkti mida tasub kõrva taha panna.
15 punkti sellest, kuidas inimesed veebilehte sirvivad
Tekst tõmbab rohkem tähelepanu kui pildid.
Inimesed hakkavad veebilehte sirvima vasakust ülemisest nurgast.
Lugejad ignoreerivad bännereid. Üllatus, üllatus.
Uhkeid ja kaunistatud fonte ignoreeritakse.
Lehekülje alumisi osasid inimesed tavaliselt ainult skännivad.
Lühemad lõigud töötavad paremini kui pikad.
Reklaamid, mis asuvad vasakul servas või veebilehe üleval, saavad kõige rohkem vaatamisi.
Reklaamid, mis pannakse kõige rokkivama sisu kõrvale(peale/alla), saavad rohkem vaatamisi.
Suured pildid tõmbavad rohkem tähelepanu kui väiksed.
Ka pealkirjad tõmbavad tähelepanu.
Kasutajad vaatavad keskmisest pikemalt menüüsid ja nuppe.
Listid on tähelepanu hoidmiseks paremad kui suured tekstiplokid.
Suuri tekstiplokke isegi ignoreeritakse.
White space on hea.
Menüü töötab kõige paremini, kui see on paigutatud lehekülje ülaosasse.
Kindlasti on mõni punkt siit listist iseenesest mõistetav, aga ei jookse mööda külge maha ka kogenud veebispetsialistil. Päikest.
Värvide tähendus erinevates kultuurides on tublisti erinev. Sestap on ka oluline globaalsele turule suunatud veebilehte disainides värvide erinevale tähendusele mõelda. Näiteks valge värv tähendab meie jaoks puhtust, aga India inimeste jaoks sümboliseerib see surma.
Lisasin siia huvitava infograafiku, kus saad täpselt vaadata, mida sümboliseerivad erinevad värvid erinevatele kultuuridele.
Muidugi ei tähenda see, et näiteks valget värvi ei võigi enam globaalsete veebilehtede disainis kasutada (see oleks hullumeelsus), vaid tuleks aru saada ja arvestada sellega et maailmas on palju erinevaid kultuure, kellele võib sinu disain tekitada täiesti erinevaid emotsioone ja tundeid.
Ma olen järjepidevalt arvamusel, et sotsmeedia toob inimesi üksteisele lähemale ja selle kinnituseks on nüüd tekkinud ka teaduslikku materjali. Neuroekonomist Paul Zak on saanud tulemusi, mis näitavad, et sotsiaalse meedia kasutamine vallandab meie ajus helduse ja usaldusega seotud hormooni – oksütotsiini. See on aine, mis tekitab meis kiindumust ja soovi kallistada.
Vikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.
Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.
Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.
Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.
Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.
Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.
Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.
Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.
Nagu ma varem kirjutasin toimus täna New York‘is Seth Godin’i uue raamatu, Tribes, esitlus. Kahetunnise ettekande jooksul rääkis Seth sellest, kuidas inimesed tahavad kuuluda ja võidavad need, kes seda soovi täidavad. Apple, Harley-Davidson, Wikipedia jne. Inimesed tahavad suunda, sihti, mõtet oma ellu.
Kogukonda ei saa juhtida. Saab näidata teed ja anda nägemuse, kuidas asjad peaksid olema, aga liigsed reeglid ja juhtimine tapavad initsiatiivi. Kogukondi on erinevad on väikseid ja tihedaid. Näiteks Wikipedia tuumiku moodustab ligikaudu 5000 inimest, kes teevad enamus tööst. On suuri ja hajusaid. Näiteks iPhone kasutajad. Oluline on arusaada, et kogukonda ei saa kunagi kuuluda kõik inimesed ja tegelikult ei ole kõiki vajagi.
Tunniajases küsimustevoorus ütles Seth ka seda, et on olemas ettevõtted, kelle puhul kogukondade loomine tundub keerukas või võimatu. Nendeks on peamiselt igapäevased tarbekaubad, mis töötavad piisavalt hästi, et me oleme muutunud nende suhtes ükskõikseks. Ariel, Tide, Colgate ja teised.
Ma küsisin Sethilt, kas on võimalik, et ettevõte tegeleb mõlemaga. Ühelt poolt ehitab autentset kogukonda ja teiselt poolt spämmib inimesi tavaturundusega. Seth tõi näiteks Harley-Davidsoni ja selgitas, et see ettevõte tegeleb kahe grupiga. Need kellel on HD mootoratas ja kes moodustavad tiheda kogukonna ning teised, wannabe‘d, kellele müüakse HD nänni (joped, mütsid, sokid jne) ja kellele turundatakse massimeedia meetoditel.
Pärast üritust küsisin Seth Godin’ilt, kas ta oleks nõus ka pikemalt minu küsimustele vastama. Leppisime kokku, et teeme lähiajal emailitsi intervjuu. Siit jõuame nüüd tagasi postituse pealkirja juurde. Esita Seth Godin’ile küsimusi. Kui tahad midagi Sethilt küsida, pane küsimus siia kommentaaridesse. Nädala pärast võtan saabunud küsimused lisan sinna omad ja annan Sethile edasi. Seth Godin’i vastused postitan jälle siia tagasi in English.
Rääkisin mõni päev tagasi Markoga ja kuulsin tema käest sellisest tegelasest nagu Michael Wesch. Tuleb välja, et ma olen tema loomingut tegelikult näinud, aga ma lihtsalt ei teadnud, kellega tegemist. Marko siis valgustas mind natuke.
Michael uurib digitaalset etnograafiat. Esmapilgul võib see turundusinimestele ebaoluline tunduda. Natuke süvenedes selgub, et tegemist on väga olulise materjaliga neile, kes tahavad aru saada, kuidas inimesed veebis käituvad ja miks nad seda teevad. Päris pikk tükk (55:33), kuid küllaltki sisukas.
Facebook on üks suurimad platvorme, mida ettevõtted kasutavad internetiturunduseks. Siiski on firmasid, kes ei ole veel Facebookis turundamise põhi ...
Külalispostitus Kaspar Nisu poolt. Kaspar on ettevõtja ja veebiturundaja. Ta on loonud portaali e-treening.ee, kus spordiharrastajatele annavad tre ...
Aug 18 12:59:50 e-turundus, eesmärgid, facebook, internetiturundus, kõmuturundus, nõuanded, sisustrateegia, tarkus, teadus, töövahendid, uuringud ja statistika | 4 kommentaari
Kas teie veebilehe eesmärk on uute klientide leidmine ja reaalne müük? 
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
