Arvestades seda, et pea kõik vabariigi elanikud kasutavad suuremal või vähemal määral firmade tooteid ja teenuseid, on minu arust häbematult vähe tähelepanu pööratud selle tegevusega kaasnevatele ohtudele. Paljud autorid on odava populaarsuse saavutamiseks keskendunud e-kaubanduse ohtudele, arvestamata sellega, e-kaubanduses liigub vaid imepisike osa tarbijate rahast.
Firmadest toodete ja teenuste ostmisega kaasnevad mitmed ohud. Eriti ohtlikud on näiteks kauplused, milles on palju ostlejaid. Kauplust külastades võite nakatuda viirusega, lisaks viirustele võib ühe ohuna välja tuua ka bakterid. Kaupluse külastamise ajal võib tekkida tulekahi, varised sisse lagi või juhtuda muu teie tervist ja vara kahjustav ootamatu sündmus.Paljud kaupluste ja firmade külastajad on murdnud luid, sattunud autoõnnetustesse.
Petturitele kuuluvad firmad võivad varastada teie krediitkaardiandmed ja teie identiteedi nii, et te ei kahtlusta midagi. On olnud juhte, kus firmast kauba tellimisel teete ettemaksu, kuid kaupa ei tarnitagi. Isegi kui külastate mainekat kauplust või firmat, siis võidakse teid teel nende füüsilise asukohani rünnata ja isegi tappa. Olge äärmiselt ettevaatlikud firmadest toodete ja teenuste ostmisel ning nende külastamisel.
Lugejate tungival nõudmisel lisan siia täpsustuse, et tegemist on iroonia ja sarkasmiga “internetist ostmine on väga ohtlik”-teemadel. Tänan, hr. E., Viimsist.
Erik Qualman on teinud valmis uue klipi sotsiaalse meedia statistikaga. Muutused on väga kiired ja uues klipis on värskendatud statistika. Sotsiaalne meedia on kohal ja ei lähe kuhugi. Selle kasutamine võib muutuda ja ka Facebook võib langeda, kuid kanal ise jääb. Millisena, see on lahtine, sest oleme alles tee alguses. Oleme seal, kus oli Bell telefoni leiutades. Võrreldes temavahendeid kaasaegse mobiiliga võib arusaada, kui pikk tee on ees.
Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.
Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.
Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.
Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:
Kuhu liiguvad sotsiaalse meedia globaalsed trendid aastal 2010? Eelmisel nädalal kogusin kokku mõned mõtted selle kohta, kuhu turundus ja internet liikumas on. Eestis see kõik kohe ei realiseeru, seepärast panime trendipostituse inglise keeles meie .com blogisse: 22 Social Media Marketing Trends for 2010. Nüüd postitame esitluse ka siia, et huvilistel kahe silma vahele ei jääks:
Itaalia kirjanik, blogija ja fotograaf koostas järjekorras juba teise kaardi maailma sotsiaalvõrgustikest. Pikem jutt nende võrdlusest meie .com blogis
Järgnev on tõlge Jeremiah Owyang’i postitusest Web Strategy: How To Evolve Your Irrelevant Corporate Website. Jeremiah on veebistrateeg, kes püüab leida teid, kuidas ettevõtteid ja inimesi üksteisele lähemale tuua. Praegu töötab ta Altimeted Groupis strateegia konsultandina ning enne seda oli Forrester Research vanemanalüütik sotsiaalsete tehnoloogiate valdkonnas. Postitus ise on pärit 29. maist 2007 ja mulle tundus, et meil Eestis on selle jaoks praegu paras aeg.
Veebistrateegia: Kuidas oma ebaolulist ettevõtte veebi arendada
Traditsiooniline turundus peab arenema ja see postitus üritab uued suunad käima tõmmata.
Mis on ettevõtte veeb?
See on see domeen, mida kasutatakse pärast iga reklaami, kus sa saad ettevõtte kohta lähemalt uurida, tead küll, mingifirma.ee.
Aga me oleme väsinud ettevõtete veebidest ja kogu sellest ülespuhutud turunduslobast, pildipanga piltidest, millel krapsakad mehed ja naised vaatavad arvuteid ja kiidavad ettevõtte tooteid, positiivsetest pressiteadetest, õnnelike klientide sõnavõttudes, juhtkonna fotodest, annetustest, mida olete teinud heategevusele, see ühekülgsus ei näi kunagi lõppevat.
Kuigi mõned külastatavuse näitajad võivad teie veebis üles minna, siis ei viita see sellele, kuidas ettevõtte veebe tegelikult kasutatakse. Analüütika ei ütle teile, miks inimesed teie veebis käivad ja need põhjused ei pruugi olla sugugi need mida te soovite, et need oleksid.
[Ettevõtte veeb on uskumatu kollektsioon hüperboole, kunstlikku brändingut ja ettevõtet kiitvat materjali. Selle tulemusena tehakse olulised otsused kuskil mujal internetis.]
Miks on su ettevõtte veeb ebaoluline?
Turundus on muutunud, see ei ole enam ainult kahes valdkonnas Paljud turundajad arvavad, et võitlus käib ainult otsingumootorites ja ettevõtte veebis. Tegelikult on turundus levinud mitmetesse teistesse kohtadesse, kus toimub suhtlemine: sotsiaalsed võrgud, hindamiskeskkonnad, jututoad ja blogid. Sellest võib lähemalt lugeda postitusest why marketing is not on two domains only.
Otsused tehakse enne, kui jõutakse ettevõtte veebi Eile, lõunastades koos ühe üliõpilasega, ütles ta, et tema kaaslased saavad ideid ostuotsuste jaoks tarbijakeskkondadest ja kaaslastelt. Nad kasutavad MSNi, Facebook’i (ja teisi sotsiaalseid võrke) ning toksivad harva migi ettevõtte veebiaadressi brauserisse. Kui see on nii, siis võib oletada, et potentsiaalsed kliendid teevad otsuse teistes veebikeskkondades ENNE, kui nad tulevad ettevõtte veebi fakte otsima.
Faktid Juriidilises mõttes peavad ettevõtted jagama tooteinfot, see on oluline argument ettevõtte veebi kasutamiseks. Samas minu vestluses Y generatsiooni esindajaga, ütles ta, et kasutab ettevõtte veebe põhiomaduste ja hinndade saamiseks, aga alles pärast seda, kui on kaaslaste tagasiside põhjal otsustanud ettevõtte veebi külastada.
Tulevik ja kuidas püsida asjakohasena:
Veebid luuakse koos klientidega See on revolutsiooniline, aga ennustan, et enamus tuleviku veebides ehitavad kliendid seda koos ettevõtte töötajatega. Kõige efektiivsemad veebid hakkavad sisaldama võrdselt nii toote arendajate kui klientide vaatenurka, isegi siis kui neil on kahtlusi toote suhtes.
Ilmuvad filtreerimata klientide arvamused Te ei ole enam ainus, kes teie veebi sisu loob. Praegustel ja potentsiaalsetel klientidel ning teistel kogukonna liikmetel on vaba võimalus teie veebis infot avaldada. Jah, on olemas mehhanismid kontrollimaks, et lisatav sisu oleks enamvähem faktidel põhinev või üle vaadatud, aga on selge, et ainsaks hääleks ei ole turundaja.
Sisus on teie toodete kohta nii positiivset kui negatiivset Seda on raske alla neelata, aga kuidas saavutada usaldust? Olles avatud, usutav ja läbipaistev turuosalistele. Uuringutest teame, et kõige rohkem usume me neid, kes on “nagu meie”, taiplik turundaja võimaldab luua sisu kaaslastel, klientidel ja teistel huvilistel. See ei saa alati olema kiidulaul, tegelikult võib see olla ka väga kriitiline. Mis on eesmärk? Koguda tagasisidet ja näidata avalikult, kuidas te kõigi silme all end paremaks muudate. Edulugu: Dell on teinud seda oma IdeaStorm’iga.
Teie veebist saab kogukonna infoallikas See tähendab, et seate oma kliendihuvid esimeseks. Ei, tõsiselt. Just seda ma mõtlengi. See tähendab pakkuda teadmisi mitte ainult endale, vaid ka konkurentidele, see tähendab konkurentidele viitamist. Hullumeelne? Tegin seda oma eelmises ametis kogukonnahaldurina. Lõin klientidele wiki, mis viitas konkurentidele ja see muutis mind asjakohasemaks.
[Tuleviku ettevõtte veeb saab olema usutav infokogum arvamustest ja faktidest, mida loovad nii ettevõtte töötajad kui kogukonna liikmed. Tulemus? Tõeliselt oluline infoallikas, kus voolab info loomaks paremaid tooteid ja teenuseid.]
Tulemused
Klientide jaoks muutub teie veeb esimeseks kohaks, kuhu infot hankima tulla, Usaldus kasvab. Teil võite luua paremaid tooteid ja teenuseid tänu reaalajas saadavale klientide tagasisidele. Mis kõige tähtsam, tee olete kogukonna infoallikas, mis aitab teil kiiremini klientide vajadusi rahuldada.
Kujutlege: Näeme, kuidas kliendid hakkavad abistama ettevõtte uudiskirja loomisel, uudisvood imevad infot valdkonna ajaveebidest, meedia (audio ja video) ja kliendid hindavad, järjestavad ja hääletavad, milliseid omadusi nad tahavad, et arendataks, tootearendajad töötavad reaalajas otse klientidega ja kliendid ise üksteist abistamas.
Leidsin eile huvitava uurimuse, mille on kokku pannud IBM Institute for Business Value. The end of advertising as we know it räägib sellest, et reklaamivaldkonnas on toimumas muutused, mis muudavad mänguvälja täiesti teistsuguseks. Üha rohke liigutakse mõõdetavuse poole, agentuuride roll loovlahenduste genereerimisel muutub, tarbija saab enda kätte üha jämedama otsa, muutub ka see, kuidas meediat ostetakse. Tegin sellest lühikese ülevaate.
Üha tihedamaini tuleb infot sellekohta, et jälle on internet meediakanalina mõnest teisest kanalist möödunud. Viimati juhtus see Suurbritannias. Kindlasti ei kao tele kuhugi, aga edasi toimimiseks muutub ta internetisarnaseks. Seal näidatavad reklaamid muutuvad kontekstuaalseks ja vaataja huvidega arvestavaks. Ses mõttes ei saa ma küll Hanno arvamusega nõus olla, et „Uute brändide ehitamisel ei ole telele vastast“.
Täna on see veel nii, eriti meil Eestis, aga see muutub ja telest saab lihtsalt üks kanal, mida pragmeetiline turundaja kasutab, kui see mõistlik tundub. Siiani toiminud mudel, et lööme suure televasaraga tuhandetele või miljonitele tarbijatele vastu pead, sest nad ei saa ju peitu pugeda saab otsa. Jäädavalt. Äkki oleks õige öelda, et uute brändide ehitamisel ei olnud telele vastast. Tuleviku brändid ehitatakse võrgus, pakkudes inimestele väärtust ja ma usun, et tegevus saab peamiselt toimuma sotsiaalsetes kanalites.
Google Sidewiki tähendab, et iga inimene võib sinu kodulehe kohta arvamust avaldada ja see jääb kõigile nähtavaks. Esimese asjana meenus mulle Seth Godin’i postitus Why I don’t have comments, milles ta kirjutab, et kuna tal ei ole aega kommentaaridele vastata, siis on ta selle võimaluse oma blogis kinni keeranud.
First, I feel compelled to clarify or to answer every objection or to point out every flaw in reasoning. Second, it takes way too much of my time to even think about them, never mind curate them. And finally, and most important for you, it permanently changes the way I write.
Nüüd on see võimalus avatud ja seda kõigi internetis olevate veebilehtede juures. See uuendus on nii revolutsiooniline, et esimese hooga ei jõua kõik võimalused kohale. Iga Sidewiki postituse puhul saavad teised kasutajad anda hinnangu või seda oma sotsiaalses võrgus jagada (Useful? Yes (x), No (y), Report abuse, Share). Share võimalus sisaldab valikuid: link, email, Twitter, Facebook.
Google Sidewiki abil liigub kontroll suuresti korporatiivsete keskkondade loojatelt kasutajatele ja nagu Seth Godin kolm aastat tagasi ütles muudab see täielikult lähenemist veebi kirjutamisele.
Uitmõtted Sidewiki teemal
Inimesed usuvad kaaslasi rohkem kui ettevõtteid. Nüüd on teiste inimeste hääl, tsenseerimata kujul, kohe sinu sõnumi kõrval. See võib turundajale hirmuäratav tunduda.
Kõik kasutajad ei kommenteeri, aga väga paljud loevad kommentaare. Üldiselt on maailmastatistika näidanud, et enamus hinnanguid on positiivsed. Kas see pädeb ka Sidewiki kohta? Kommenteerimine on nimeline läbi Google konto, see võiks natukene läbukommentaare ohjeldada. Samas saab teha ka varikonto.
Kui Sidewiki mingil põhjusel ninali ei kuku, siis võiks sellest saada oluline osa ka teistes Google vahendites: Google Analytics, Google AdWords, Gmail… Ühe seosena toimib juba praegu võimalus postitada Sidewiki kommentaar otse oma Blogspot’i blogisse.
Spämmi võimalused on piiritud! Ilmselt leiab Google vahendid spämmi ohjeldamiseks masinate poolt, aga kui ma kirjutan Altex’i, WSI või mõne muu internetiturundaja Sidewikisse, et tegelikult oleks taiplik hoopis Dreamgrowsse tulla, siis on see täiesti väärtust andev ja kasutaja maailmapilti avardav kommentaar. Huvitav, kes seda esimesena teeb?
Kuidas edasi?
Oli aeg katsetada oma kommentaariumidega, omal pinnal. Nüüd on katsetamise aeg läbi ja tuleb endale selgeks teha, kuidas Sidewiki kommentaaridega käituda. Esimese asjana tuleks luua oma sotsiaalse meedia strateegia. Sinu veeb ei ole enam ainult sinu mängumaa. Kuidas sa sellega hakkama saad?
Leia ressursid ja tekita omale ettevõttesse veebiinimene või osta sisse veebihalduri teenus. Tema ülesanneteks on hoida kätt e-pulsil ja olla suhtluses proaktiivne. Nüüd on aeg turunduses oluline summa e-sse lükata, leida inimesed, panna paika reeglid ja protsess.
Kontrolli sul enam ei ole! Kuidas saavutad selle, et kasutajatagasiside su turundussõnumit pihuks ja põrmuks ei tee? Kaasa inimesed oma protsessi. Jälgi Sidewikit, sest sealt saad infot selle kohta, mida inimesed arvavad ja ühenda tagasiside oma keskkonda.
PS Sidewiki töötab koos Google Toolbar’iga ja praegu ainult Internet Explorer’i ja Firefox’iga.
Peep kasutas seda videot oma Eliitlaagir sotsiaalse meedia sessiooni sissejuhatusena. Paljud on seda ilmselt varem näinud, aga aegaialt tasubi ikka üle vaadata, et muutuste mastaap ei ununeks.
Nädalaeest kirjutatierinevateskohtades, et trükimeediaga on kehvasti. Panen siia lihtsalt ühe kena graafiku, et saaks öelda “Nagu näha juuresolevalt pildilt”.
Olen ise suhelnud mõnede väljaandjatega, neist osa ei usu, et print kaob. Peamine põhjendus, et inimesed tahavad ikka asju paberilt lugeda. Teised otsivad kiirustades uut mudelit, mida siiski keegi veel selgelt ette ei suuda kujutada…
Vanade aegade mälestuseks siia ajalehe kasutatavuseteemalise artikli kordus:
Lugesin täna ajalehte. Päris huvitav kogemus oli. Põhimõtteliselt on tegemist nagu paberile trükitud veebsaidi või ajaveebiga. Mida positiivset silma jäi? Esiteks on ajaleht suhteliselt kerge võrreldes läppariga ja seda on mugav kaasas kanda. Ajaleht ei vaja toimimiseks elektrit ja seega võib seda pea kõikjal lugeda. Ajalehte on mugav sirvida.
Avastasin ajalehel aga ka mitmeid miinuseid. Ajaleht on väga ebaergonoomiline ja selle lugemiseks on vaja ruumi. Võimalik on küll ajaleht kokku kägardada ja siis mugavamalt lugeda, kuid see kahjustab oluliselt sirvitavust.
Ajalehest artikleid lugedes märkasin kohe, et kommentaare ei ole. See tekitas minus väga kummalise tunde. Olen harjunud viskama pilgu kommentaaridele, et teada mida rahvas arvab. Ajalehes ma seda funktsiooni üles ei leidnud. Ajalehel ei ole sisseehitatud valgustust see tähendab, et ajalehe lugemiseka on vaja välist valgusallikat ja selle puudumise jääb ajaleht lugemata.
Ajalehe sisu on kogu aeg sama. Selleks, et ajalehele uut sisu saada peate ostma terve uue ajalehe, mis tundub väga suure raiskamisena võrreldes näiteks veebsaidi või ajaveebiga. Samuti uuendatakse ajalehes infot väga aeglaselt, tavaliselt kord päevas aga mõnikord isegi harvemini.
Kokkuvõtteks pean ütlema, et kui te pole veel ajalehte proovinud, siis pole mõtet nendega ka jändama hakata ja soovitan uudiskanalitena siiski kõigil arvuti juurde jääda.
Need mõtted tekkisid täna kui hamburgerirestoranis juhuslikult ajalehte sattusin sirvima ja ei suutnud meenutada, millal ma viimati paberist lehte lugesin (see oli kolm ja pool aastat tagasi).
Pärit minu, tänaseks unarusse jäänud, blogist targutaja.info, dateeritud kuupäevaga 25. november 2005 )
May 15 14:01:22 e-kaubandus, naljakas, trendid | Kommentaarid puuduvad
Arvestades seda, et pea kõik vabariigi elanikud kasutavad suuremal või vähemal määral firmade tooteid ja teenuseid, on minu arust häbematult vähe tähelepanu pööratud selle tegevusega kaasnevatele ohtudele. Paljud autorid on odava populaarsuse saavutamiseks keskendunud e-kaubanduse ohtudele, arvestamata sellega, e-kaubanduses liigub vaid imepisike osa tarbijate rahast.
Näib, et Google ei väsi revolutsiooni tegemast. Järjekordne “oot, mis nüüd juhtus?!”-teenus Googlelt.
)
