Enamus internetikasutajaid vaatab maailma läbi väga väikese ekraani. See jääb aga tihti kujundajatel märkamata.
Mõni aeg tagasi sattusid mulle pihku veebi kujunduse kavandid. Need olid päris kenad suured pildid, kena tüpograafia ja leiaut. Midagi jäi aga närima. Nimelt oli päise graafikasedavõrd suur, et tekkis küsimus, mis üldse tavalise kasutaja ekraanil näha jääb.
Võtsin ette Eesti internetikasutajate brauserite tehnilise statistika ja avastasin, et antud kujundustest oli enamusele näha vaid kujundus mittefunktsionaalne pildiosa. Nimelt umbes kaks kolmandikku Eesti internetkasutajatest vaatab internetti monitorist, kus vaatevälja kõrgus on alla 900 piksli. Ligikaudu 55% kasutajate vaateväli on veel ahtam ja selle kõrgus jääb alla 800 piksli.
Aga see pole veel kõik, sellest vaateväljast tuleb maha lahutada veel tegumiriba, mis näiteks Windows XP puhul on 28 pikslit ja brauseri päis ja staatuseriba, mis jääb enamlevinud brauserite puhul 90 ja 140 piksli kanti.
Seega jääb kasutajatele veebi näitamiseks 600 pikslit.
Panen siia vaate Äripäevast 1024×768 pikslise resolutsiooniga, millel veebi kuvamiseks on jäänud vaid 1008×600 pikslit (kliki suuremaks). Enamus kujundajaid arvab, et sellised ekraanimõõdud on jäänud eelmisesse sajandisse, aga need moodustavad ikkagi veel üle poole kasutajate ekraanidest.
Seega kõige tähtsamad asjad veebis tuleb mahutada sellesse alasse ja kujundus peab selles mõõdus töötama. Kujundajate vastuväiteid võib ignoreerida, sest 55 protsenti kasutajatest on päris oluline osa.
Sellel alal peab külastaja saama vastuse kolmele olulisele küsimusele.
- Kus ma olen?
- Mida siin teha saab?
- Kuidas see mulle kasulik on?
Sellesse vaatesse peaks jääma ka olulisemad tegevused, mida tahate, et külastaja teie veebis ette võtaks.
Sellised ekraanimõõdud teevad ühes pisiläpakatega uut võidukäiku. Ma ise ei osanud uue läpaka valimisel ekraani pikslite arvu üldse arvestadagi, ent õnneks targemad jõudsid vahele segada. Muidu vahiksin siin netimaailma tõesti läbi lukuaugu ja skrolliks pilti igas suunas, et midagigi aru saada.
Jaa… HD ekraanid võidavad küll laiuses, ent kaotavad kõrguses. Samas isiklikult minu jaoks haks laiemalt asja ette võtta.on alati olnud parajaks probleemiallikaks just laiuse piirangud (maksimaalselt 980-990 pikslit), ta
ja järjest enam vaatab veebi nutikatest telefonidest. mis pole ka kindlasti suuremad, pigem veel väiksemad.
Ma ei saa aru miks veebi kõrgus nüüd niiväga oluline on? Teatavasti on hiirtel selleks scroll nupp küljes. Äripäeva veeb oma suure reklaambänneriga on muidugi puhas kuld :)
Frey, kõrgus on tähtis vaid teatud tüüpi lehtede puhul. Need on need lehed, kus peab tüüp-turunduse mõistes kohe lehe avajale näkku paiskama kogu lehe olemuse. Aga selleks ei taha ju ometigi kolmandate osapoolte bännereid või sisusse täiesti mittemidagi andvaid kohatäitepilte kuvada. Seetõttu ongi teatud tüüpi lehtede puhul tähtis, et päis oleks võimalikult madal, ütleks võimalikult palju ning jätaks maksimaalselt ruumi tähtsamatele lehe osadele.
Ma võtsin selle keelenõuandla teemalise kommentaari maha. See pole selle postituse ega ka blogi teema…
Frey. Kui sa teed kodulehte ärilisel eesmärgil, siis sa tahad, et külastaja saaks kohe aru, et see mida pakud on temale oluline (3 punkti postituse lõpus). Kui oluline inf jääb skrolli taha, siis on efekt oluliselt kehvem. Ma ei arva üldse, et lehed peaksid piirduma 600px kõrgusega. Ma tavaliselt lasen ühe kavandi teha kujundusest teha ka 5000px kõrguse.
Siiski, see mis lehel oluline ja külastaja siduma peaks peab olema kohe näha.
Mina kasutan praktikas isegi 550 px kõrguse testi. Lisaks ekraani ülaserva ruumiraiskajatele on ka allservas inforibasid, mis vertikaalset ressurssi ära söövad. Skrollisõpradele infoks, et kerimata ekraaniosal veedetakse 80% ajast. Kes soovib, võib seda 20% osa tuunida kui peab vajalikuks.
Priit. Päise osa kujunduses on tõesti tähtis, sest see on esmane mida vaatajale kuvatakse. Tihtilugu on juhtubki see, et kui pole piisavalt atraktiivne, siis leitakse “back” nupp kiiresti üles.
Resolutsioon, mille pealt viewport’i kõrgust arvutada, võiks olla 1024×768 – see on enimlevinud ega kao, iPad ja konkurendid pigem tõstavad turuosa.
Windows XP baasil arvutamine pole mõistlik, Windows 7 tegumiriba on kõrgem, täpselt 40 px. Levinuim brauser Internet Explorer 8 võtab enda alla 141 + 25 px. Lisaks on paljud kasutajad paigaldanud mõne tööriista, näiteks hõivab Google Toolbar 30 px.
Seega võiks maha arvutada:
141 + 30 + 25 + 40 = 236 px
…ja kasulikku pinda jääb:
768 – 236 = 532 px
Google Browser Size väidab, et 90% kasutajaid näeb korraga ~500 px kõrgust ala.
1024×768 järgi tuleb kohe 1280×800, mis kokku moodustavad pool kasutajatest. Mõlemad on umbes veerand, aga ma arvan, et praegust läpparite müüki vaadates siiski 1280×800 läheb esimeseks.
Google Browser Size asub siin http://browsersize.googlelabs.com/ ja näitab, kui palju su lehest erinevate resolutsioonidega näha on.
Seda arutelu on vist hilja üles soojendada, aga siiski oleks huvitav teada, mis andmetel põhineb Mihkli väide “… kerimata ekraaniosal veedetakse 80% ajast.”
“Kasutajad ei scroll’i” on müüt: http://uxd.im/bm4fiZ Mis ei tähenda, et lehe tähtsaim pind poleks jätkuvalt ülalpool “murdejoont”.
Mihkel tugines tõenäoliselt Jakob Nielseni artiklile “Scrolling and Attention” http://www.useit.com/alertbox/scrolling-attention.html
Sellele Nielseni artiklile viitab ka minu ülal viidatud müüdijutt. Nii et ma oleks pidanud paremini teadma :)
Niisiis, ülalpool murdejoont _on tähtsaim pind ja ohtrama sisu korral me tahame sel pinnal kasutajat veenda allapoole kerima. Kõik kena ja olen nõus, Jakob on ka nõus, kõik on nõus.
Ma nüüd läheksin korraks teemast kõrvale (aga ainult natuke). Jakobi jutus äratas minu tähelepanu 1. eyetracking näide, Amazoni kasutajakommentaaride lk, kus kasutaja on ohtra kerimise järel lugenud läbi viimase arvustuse antud lk-l. Jakob järeldab siin, sügavamalt selgitamata, et “loendi viimane element saab sageli suurema tähelepanu osaliseks”.
Joshua Porter räägib oma raamatus “Designing for the Social Web” (http://uxd.im/aBJ06P) nähtusest nimega “The Amazon Effect” – Amazon kui kasutajaarvustuste esmatutvustaja ning mahukaim allikas, on poodlejate jaoks n-ö ülima tõe läte. Joshua juhib tähelepanu, kuidas väärtuslikud kasutajakommentaarid on Amazoni tootelehekülgede alumises osas, sageli 5000–6000 px kerimise kaugusel, aga kasutajad kerivad truult, eirates muud juttu (mis on enamasti tavapärane turunduslik BS). Teise huvitava tähelepanekuna kirjeldab Joshua, kuidas mitmed kasutatavustestides osalenud inimesed keskendasid oma tähelepanu kõigepealt negatiivsematele arvustustele (1 tärn 5-st).
Siit jõuan Jakobi screenshoti juurde tagasi – on näha, kuidas nimekirja viimane on 3-tärni-kommentaar, samas, kui teised on 5 tärniga ja üksainuke 1-tärniline. Võiks ju arutleda, et äärmuslikud kommentaarid ei mõju enamasti nii usaldusväärselt kui mõõdukat joont hoidvad.
Jakob teeb aga teisegi, kuidagi väga üldistava järelduse, et “loendi esimesed elemendid on kahtlemata kõige väärtuslikumad” – ehkki Amazoni kommentaaride lk on vaikimisi järjestatud “Newest First” ja _mitte “Most Helpful First”.
Minu pika tiraadi mõte on arvatavasti selles, et kõiksugused kasutatavusanalüüsid jätavad sageli mulje, nagu testitaks mingeid lauajuppe või konservikarpe, sisutühjasid esemeid. Justkui võiks sama hästi valmistada 5000 px kõrguse, “lorem ipsumiga” täidetud vaate ning seda testida. Et kui kaua keegi viitsib kerida.
Ja ilmselt võikski, sest tulemus on suht sama, kui katsejänesele antud lehe sisu isiklikult vähimatki huvi ei paku.
Alati tuleb ise testide. On küll näiteid, kus mõnel lehel, teada tuntud tõde ei toimi. Ise avastasime näiteks, et kohati töötab video kehvemini inimeste veenjana kui täiesti tavaline slideshow.
Internetiturunduse
eesmärk on tõsta kodulehe külastatavust ja muuta võimalikult palju külastajaid klientideks.