Jul 8 09:06:22 sotsiaalne meedia, teadus | 2 kommentaari
Ma olen järjepidevalt arvamusel, et sotsmeedia toob inimesi üksteisele lähemale ja selle kinnituseks on nüüd tekkinud ka teaduslikku materjali. Neuroekonomist Paul Zak on saanud tulemusi, mis näitavad, et sotsiaalse meedia kasutamine vallandab meie ajus helduse ja usaldusega seotud hormooni – oksütotsiini. See on aine, mis tekitab meis kiindumust ja soovi kallistada.
Vikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.
Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.
Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.
Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.
Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.
Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.
Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?
Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.
Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.
Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.
Lõpuks jõuame tagasi sinna, mida ütles mulle intervjuus Seth Godin:
Do things for people. Relentlessly. Be helpful, be generous. Don’t ask for anything in return!
Sotsiaalne meedia aitab seda lihtsalt võimendada. Pikema artikli samal teemal leiab Fast Companyst Social Networking Affects Brains Like Falling in Love.
Tags: ACTH, armastus, brändieelistus, empaatia, facebook, hormoon, kiindumus, kortisol, oksütotsiin, Paul Zak, seth godin, sotsiaalne meedia, sotsmeedia, stressihormoonid, twitter, uuringud
Jan 14 15:55:28 sotsiaalne meedia, trendid, uuringud ja statistika | 16 kommentaari
Kui tõmmata läbi olemasolevate andmepunktide eksponentsiaalne graafik saame teada, et selle aasta lõpuks on Facebookil Eestis üle 450 tuhande kasutja. Tundub ulme, aga ulmeline on siin ainult tähtaeg. Näiteks rate.ee kontosid on ligikaudu 360 tuhat, kuid Facebook on vastuvõetav suuremale hulgale inimestele. Lisatud graafikutel korelatsioonikoefitsient näitab, et praeguseid andmeid rahuldab kõige paremini eksponentsiaalne graafik.
Kui vaadata, kuidas Facebook on levinud teistes arenenud riikides, siis näeme, et pool kuni kolmveerand kõigist interneti kasutajates külastab Facebooki. Eesti puhul oleks see number vahemikus 400-600 tuhat kasutajat.
On selge, et kõik kasutajad ei liitu Facebookiga ühtses, katkematus, eksponentsiaalses voos. Ligikaudu 200-300 tuhande vahel peaks toimuma kasvu aeglustumine. Samas kui vaatame, kuhu lineaarne joon meid viib võib oletada, et aasta lõpuks on Eestis üle 200 tuhande Facebooki kasutaja.
Kui me paneme pähe pessimisti mütsi ja oletame, et Facebooki kasutajate lisandumine on aeglustuv, siis võime oletada, et aasta lõpus on Facebookil umbes 150 tuhat kasutajat.
Minu arvamus on, et suurusjärk jääb aasta lõpus umbes 200 ja 300 tuhande kasutaja vahel. Just praegu selle lause kirjutamise ajal ütleb Facebook:
Estimate:
121,240 people
who live in Estonia
PS. Kõik, kes on koolis statistikat õppinud, teavad, et viie andmepunkti pealt selliseid järeldusi teha on ennatlik, aga ma ikkagi teen. Lõplik kasvugraafik, kus ülemine ots on 400-600 tuhande vahel, peaks välja nägema umbes nii:
Tags: facebook, sotsiaalne meedia, statistika, trendid, uuringud
Sep 30 13:00:17 uuringud ja statistika | Kommentaarid puuduvad
Jüri Webmediast viitas sellisele põnevale dokumendile nagu Morgan Stanley interneti trendide raport (PDF). Üks huvitav koht mis silma jäi puudutas veeb kolme kirjeldusi paarilt asjalikult inimeselt:
Web 3.0
The apps are relatively small, the data is in the cloud, the apps can run on any device (PC or mobile), the apps are very fast and very customizable, and are distributed virally (social networks, email, etc).
Eric Schmidt, CEO of Google
The implicit web is all about the value that will accrue to an Internet user when their every action is tracked, recorded, and used to provide value back to that user.
Fred Wilson, venture capitalist / blogger
Kohustuslik lugemine kõigile, kes ei taha ajale jalgu jääda 
Tags: interneti trendid, Morgan Stanley, statistika, TechTrends062008.pdf, tulevik, uuringud
Aug 18 10:42:40 kasutatavus, töövahendid | Kommentaarid puuduvad
Nädalavahetusel jäid silma mõned klassikalised psühholoogiauuringud, millest turundajatele ja veebiehitajatele märkimisväärset kasu võiks tõusta.
- Information foraging – info hankimisel üritab infovoor maksimeerida ajaühikus omandatava informatsiooni hulka. See teoori baseerub oletusel, et info hankimisel lähtume samadest mehhanismidest, mis aitasid meie eellasi toiduotsinguil.
- The Magical Number Seven, Plus or Minus Two – Georg A. Milleri leid, et inimese lühimälu suudab endas hoida ligikaudu seites (pluss-miinus kaks) infokildu. See on väga oluline info veebi kasutatavaks muutmisel.
- Prospect Theory: An Analysis of Decision under Risk – Nobeli preemiat väärt töö sellest, kuidas risk mõjutab inimeste otsuseid. Nendele leidudele tuginedes saame paremini koostata turundussõnumieid, mis kasutaja tegutsema panevad.
- Shneiderman’s rules for design – kaheksa reeglit, mis aitavad kasutajaliidese inimsõbralikumaks muuta.
Tags: kasutajaliidesed, kasutatavus, otsustamine, psühholoogia, risk, teadus, ui, uuringud
