Jaga artiklit sõbraga

tasuta veebinar

ChatGPT koolitus:
tulemused turunduses ja teeninduses

Vaata ChatGPT koolitust, kus õpid AI-rakendust oma töös kasutama. Kuidas ChatGPT aitab sisu kiiremini ja odavamalt luua ning vähendada turundus- ja teeninduskulusid, parandades samal ajal töö kvaliteeti? Kuidas tehisintellekt võib mõjutada peaga töötavate inimeste tulevikku? Vaata lähemalt...
 

Marko Saue kirjutab magistritööd ja küsis minult mõned küsimused sotsiaalse meedia kohta. Otsustasin panna vastused, pärast mõningast toimetamist, kõigile huvilistele lugemiseks.

1. Milline on sotsiaalmeediaturunduse hetkeolukord Eestis. Mis on hästi, mis halvasti.

Sotsiaalne meedia on Eestis täiesti alguses. Kõik tegijad katsetavad, mis toimib ja mis mitte. Väga konkreetseid edulugusid ei ole. Pikaajalise brändi ja ROI kogemus puudub. Hästi on see, et päris paljud on katsetama asunud ja nii tekib kogemuspagas ja arusaamine, kuidas asjad toimivad.

2. Milline on sotsiaalmeediaturunduse tulevik, kas kogu turundus liigub sotsiaalmeediasse või läheb vaimustus üle?

Turundus liigub sotsmeedia suunas ja see vaimustus ei lähe üle. Kuigi praegu on palju haipi, millele võib järgneda “kainenemine”, siis tulevikus suurenevad sotsiaalse meedia mahud oluliselt üle praeguste.

500px-Gartner_Hype_Cycle.svg

Kui jõuame Plateau of Productivity alale, siis mõne aasta pärast on päris suur osa turunduseelarvetest internetis, mis muutub jätkuvalt üha sotsiaalsemaks.

3. Millised sotsiaalmeedia keskkonnad peaks ettevõte turunduses kasutusele võtma ja miks?

Blogi ja ettevõtte veeb peavad olema sotsiaalselt toimivad, sest need moodustavad turundusplatvormi vundamendi. Kuidas oma veeb ajaga kaasas käima panna, sellest kirjutab Jeremiah Owyang postituses, Veebistrateegia: Kuidas oma ebaolulist ettevõtte veebi arendada. Konkreetsete kanalite valik sõltub oluliselt ettevõtte sihtgrupist, kuid hetkel tundub Eestis kõige elavam olevat Facebook oma 175 tuhande kasutajaga. See on hea koht käe harjutamiseks.

4. Kuidas hinnata sotsiaalmeedia turunduse efektiivsust ja kasumlikkust. Milliseid mõõdikuid peaks kasutama?

Ma ei usu, et keegi Eestis saaks praegu veel kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Arvan, et sotsiaalne meedia muutub üheks olulisemaks brändingu vahendiks, seega on tähtsad erinevad brändimõõdikud. Samas on internet direct action kanal ja saab ka päris konkreetselt müüki ning rahanumbrit mõõta. Erinevatel ettevõtetel on siin erinevad eesmärgid. Mõned brändingu eesmärgid võiksid olla engagement ehk osalejate aktiivsus. Mihkel kirjutab näiteks osalusindeksist.

5. Mida ettevõtted peaksid sotsiaalmeediaturunduses ise tegema ja kus ja milleks oleks vaja kasutada asjatundjate abi?

Ma arvan, et suure osa sotsiaalse meedia tegevustest saab ettevõte ise ära teha. Selleks palgatakse inimesed, kes töötavad ettevõttes ja loovad autentset sisu. Suuremate ettevõtete korral tuleb kõne alla ka sotsmeedia tegevuste ostmine teenusepakkujalt. See peaks olema väga tihe koostöö ja võibolla sarnanema ajutise töötaja palkamisega. Kokkuvõttes arvan, et kui varem on enamus turunduseelarvetest läinud „majast välja“, siis nüüd jääb osa sellest palgakuludena ettevõttesse ja tekivad ametikohad nagu sisutoimetaja, veebihaldur, kogukonnahaldur jne.

Kokkuvõtteks

Praegu on aeg katsetada ja kogemusi koguda, nii tekib teadmine, mille abil edasisi otsuseid teha. Arvan, et ei ole vaja karta ebaõnnestumist. Inimesed on enamasti sõbralikud ja kui nendega sotsiaalses meedias hästi ja avatult suhelda, siis tulevad peagi ka positiivsed tulemused.

Jaga artiklit sõbraga