Jun 4 09:04:52 e-kaubandus, kasutatavus | 11 kommentaari
Käisin Elisa poes ja mõtlesin, et prooviks osta telefoni. Ei saanud, sest ei leidnud kuidas seda teha. Andsin ülesande analüütikule, palun leia kuidas sealt osta saab. Ei miskit. Põhjaliku analüüsi vastuseks sain siiski sellise leiu, et tegemist pole ju E-poega. Elisa lehel on nimetusena kasutatud “pood”. Juu siis oletatakse, et ma jalutan pärast kataloogiga tutvumist lähimasse kauplusesse. Sellega võib muidugi selline jama kaasneda, et lähim pood pole Elisa oma.
Tulemus? Aastal 2009 on mobiiltelefoni ostmine Eestis internetiteel väga keeruliseks tehtud (testisime ka EMTi ja Tele2e).
Tags: e-kaubandus, e-pood, elisa, emt, kasutatavus, tele2
Mar 27 20:36:41 e-kaubandus | 1 kommentaar
Üks hää sõber, kes ka siin tihti anonüümsena kommenteerib, on valmis saanud vägeva asjaga: Eesti E-kaubanduse Liit. Rääkisin Antsuga pikalt telefonis ja sain teada, et EELi peamine iva on e-kaubanduse maine ja kvaliteedi tõstmine. Nad tahavad oma ridades näha kõiki, kes e-kaubandusega tegelevad, pole käibe ega vanuse piiranguid. Ta mainis, et praegu on erinevate kampaaniate ja petujuhtumite tõttu e-kaubanduse maine umbes sama mis kasiinol 
, raha paned sisse, aga kas midagi tagasi ka saab, see ei ole kindel. Samuti on nende eesmärgiks mitmed seadusemuudatused, mis e-kaupmeeste elu lihtsamaks teeksid.
Mõni päev tagasi arutasin Robin Gurney’ga, mida peaks tegema Internetiturunduse Assotsiatsioon. Robin käis välja mõned huvitavad mõtted. Praegu veel mingit kindlat plaani ei ole, aga kui kellelgi on ideid pakkuda, siis võiks seda teemat arutada.
Panen siia huvilistele välja ka EELi ametlikumat sorti teate.
Tegevust alustas Eesti E-kaubanduse Liit. Eesti E-kaubanduse Liit loodi kuna e-kaubandus Eestis on arenenud piisavalt oluliseks majandussektoriks, milles tegutsevad ettevõtted vajavad koordineeritud ühistegevust. E-kaubanduse Liidu oluliseks missiooniks on e-kaubanduse alase teadlikkuse ja usalduse kasvatamine nii lõpptarbijate-, ettevõtjate- kui riiklike struktuuride seas. Loodud liidu peamiseks eesmärgiks on liikmete ühiste huvide kaitsmine ja tihe koostöö erinevate riiklike struktuuride ja organisatsioonidega.
Lisaks eelnevale on liidu eesmärgiks usalduse suurendamine e-kaubanduse vastu lõpptarbijate seas. Selleks hakkab liit välja andma e-kaubanduse kvaliteedimärki, mis võimaldab tarbijatel eristada usaldusväärseid e-kaubanduse ettevõtteid, mis vastavad E-kaubanduse Liidu poolt välja töötatud e-kaubanduse kvaliteedinormidele.
Kõik ettevõtted kes tegutsevad e-kaubanduse valdkonnas ja soovivad anda oma panuse Eesti e-kaubanduse arengusse, on oodatud liituma Eesti E-kaubanduse Liiduga. Täpsem info Eesti E-kaubanduse Liidu kohta on kättesaadav internetiaadressil www.e-kaubanduseliit.ee.
Lisainfo:
Sirja Mäekivi
gsm. 55678201
sirja.maekivi@e-kaubanduseliit.ee
Tags: e-kaubandus, Eesti E-kaubanduse Liit, ekaubandus
Dec 30 12:35:08 e-kaubandus, uuringud ja statistika | 2 kommentaari
Internetipoodidest ostab kaupu 7 protsenti eestlasi kirjutab Ärileht (10. detsember 2008) Eurostati andmetele tuginedes (allikale nad muidugi ei viita). Isegi kui arvestada, et tegemist on kõigi Eesti elanikega tuleb ostjate arvuks 91 tuhat. Teise numbri, mis välja on pakutud, leidsin Kalev Meediast ja seal kirjutatakse nii:
E-kaubanduse kasutajate hulk Eestis on endiselt väike, moodustades internetikasutajate üldarvust alla poole. Samas on siiski näha kasvutrendi – eelmise aasta 11 kuuga on internetist kaupa ostnud ligikaudu 360 000 inimest, mis on seitse protsenti rohkem kui jaanuaris. Vähenenud on nende hulk, kes ostavad netist iga kuu, samas on suurenenud aastas korra või paar ostlejate arv. (29.12.2008)
Erinevus on NELJA kordne!!! Eriti naljakas on muidugi lause, et 360 tuhat epoodlejat on väike number.
360 000 e-ostjat / 738 000 internetikasutajat * 100 % = 48,78 protsenti
49 protsenti e-kaubanduse kasutajaid on super number, mis teeb Eestist Euroopa peaaegu kõige eesrindlikuma riigi selles osas. Sest nagu kirjutab Ärileht Eurostatile viidetes:
Brittidest kasutab netipoode seevastu 49%. Neile järgnevad taanlased (47%), hollandlased (43%) ja sakslased (42%). EL-i keskmine oli 25%.
Äkki keegi seletaks mulle nagu kolmeaastasele, millest see erinevus ja palju neid epoodlejaid ikkagi on?
Tags: e-äri, e-kaubandus, e-kommerts, e-pood, eesti, internetikasutajad, statistika
Sep 10 11:55:38 internetiturundus, persoon | Kommentaarid puuduvad
Mõni aeg tagasi saatis Peep Laja mulle portsu küsimusi Eesti e-äri kohta. Vastasin neile ja Peep pani need oma blogisse üles. Selleks, et ma reaalsusest liiga kaugele ei triiviks uurisin ka kolleegidelt, mida nad asjast arvavad. Järgnevad on driimgroulase Ürjo mõtted samadel teemadel.
- Netikulleri uuringu andmetel on Eestis online jaemüügi osakaal vaid 1% kogu jaemüügi mahust, samal ajal kui UKs vastav number 15% ja USAs 7%. Mis sa arvad, miks see nii on? Kuidas panna eestlasi rohkem netis ostma?
Kõige suuremaks probleemiks pean usalduse puudumist internetiäride vastu. Üks põhjuseid on kindlasti meie ajalugu. Noorema generatsiooni peale kasvades hakkab see kindlasti muutuma. Teiseks takistuseks pean korralike e-äride puudumist. Eestis on peamiselt e-kataloogid, mitte e-poed. Müüdavad tooted reastatakse mingite kindlate parameetrite alusel, kuid vähesed üritavad neid ka kliendile müüa. Väga vähe tegeletakse kasutatavuse ja kliendivajaduste uurimisega. Kolmandaks, puudub kindel infoallikas, mille kaudu saada tagasisidet ja kindlust, et väljavalitud e-äri on usaldusväärne.
- Milliseks hindad turu kasvu järgmise 5a jooksul? Kas ka Eestis turul on suurt potentsiaali, või peaks internetiettevõtjad ilmtingimata ka Eestist välja vaatama
Kasvu on raske prognoosida, arvan et see mitmekordistub lähiaastatel – paljuski sõltub Eesti sisesest majandusolukorrast järgnevatel aastatel. Eesti turul on potentsiaali, see on hea koht alustamiseks ja oma e-äri tundma õppimiseks, kuid kindlasti peaks internetiettevõtjad ka Eestist välja vaatama.
- Kui palju sinu kogemuse järgi keskmine Eesti ettevõtja internetiturundusest teab? Mis on levinumad eksiarvamused ja müüdid? Millega mööda pannakse?
Peamiselt on teadmine, et selline asi nagu internetiturundus on olemas, kuid puudub selge arusaam internetiturunduse võimalustest. Turundustulemusi on harjutud mõõtma kvartalites, aasta aruannetes või mõnel muul moel, kuid seda, et internetis on iga klikk mõõdetav, ei osata ära kasutada.
- Kui üks ettevõtja soovib hakata oma tooteid-teenuseid interneti kaudu müüma, mis oleks esimesed sammud, kust peale hakata?
Internetis kehtivad samad reeglid, mis teisteski ettevõtlusvaldkondades. Tuleks uurida turgu ja võimalusi. Plaanitav lahendus tuleb väljatöötatada sihtgruppe arvestades. Tehes kõigile, ei tee kellelegi. Paika tuleks panna argumendid, mille poolest erineb tulevane lahendus konkurentidest ja sellele edaspidi rõhuda. Enamasti üritatakse mängida odavamale hinnale. Klient tegelikult soovib tema jaoks positiivseid lahendusi, mitte ainult hinda. Kui “see” ei lahenda minu jaoks olulist probleemi, siis ma ka ei osta “seda”, olgu hind kui odav tahes.
- Kas Eesti ettevõtja suudab laias maailmas läbi lüüa interneti kaudu? Mis oleks globaalsel turul eduka konkureerimise eeldused?
Mujal maailmas läbilöömiseks peab ettevõttel olema rohkem teadmisi internetiturundusest ja selle võimalustest. Tänases olukorras on seda selgelt liiga vähe. Globaalsel turul konkureerimiseks peab pakutav toode / teenus olema kindlasti ka omapärane.
- Mida peaks üks ettevõte oma kodulehe müümise seisukohast hindamise / auditeerimise käigus analüüsima?
Kõige olulisem on veebilehe kasutatavus (usability). Kui kasutaja ei suuda leida vastust oma küsimusele, lahkub ta silmapilkselt. Veebileht tuleb ehitada silmas pidades kasutajate käitumist ja huve, mitte ettevõtte nägemusest lähtudes. Mis veelgi olulisem, peale esmase lehe avaldamist, tuleb kasutajate käitumist edasi uurida, ja sellest lähtuvalt muutusi sisseviia.
- Milliseid edulugusid oskad sa Eesti internetiärist välja tuua, kes interneti kaudu väga kõvasti müüki teeb?
Peamiselt on Eestis läbilöönud iga valdkonna innovatiivsed ja kindlalt internetile suunatud lahendused. Suurt rolli mängib ka mugavuse küsimus. Näiteks online-sisustuskaubamajadest On24 ja Living.ee tellimise protsess on ajaliselt sama või isegi lühem, kui teha seda mööblikaubamajas kataloogi alusel. Endised postimüügi kataloogid Quelle.ee ja Anttila.ee on suunanud kliente ümber interneti. IT- ja elektroonikakaubadest teevad suurt müüki markit.ee, zebra.ee ja enter.ee. Sammuti on edukad erinevad teenustüüpi internetiettevõtmised – bookinghouse.ee, e-kindlustus.ee, smslaen.ee.
Tags: e-äri, e-kaubandus, internetikaubandus, internetiturundus, kasutatavus, kodulehe analüüs, ürjo vaher, usability, webaudit
