Postitused kategoorias ‘tarkus’




Millised oleksid kodulehed ilma turundusmullita? 3 näidet.

Olen paljude toredate ja tarkade inimestega vestelnud turunduse ja reklaami vajalikkuse teemadel. Kas turundus on ainult mull, mida puhutakse toodetele ja teenustele ümber, et rohkem pappi saaks? Või on mulli puhumine tihtilugu otstarbekas?

Lahtine haav vajab soola! Teeme lihtsa testi ja vaatame, mis saab, kui võtame 3 täiesti suvaliselt valitud sama valdkonna veebide avalehtedelt ära enam-vähem kõik turunduse, reklaami, imago kujunduse jne järgi lõhnava.

Sinu ülesanne: vali välja enda äri jaoks sobilik raamatupidamisfirma.

1. Pallaspartnerid.ee

valik 1

2. Computare.ee

valik 2

3. Askendo.ee

valik 3

Tõsi! Kui nüüd igaühele email saata ja infot küsida, siis leiaks müügiinimesega vesteldes parima küll. Kuid, kas see oleks mõistlik lahendus ajal, kui nt tavalises supermarketis on juba 10 000 – 20 000 erinevat toodet ja raamatupidamisfirmasid on Neti.ee kataloogis mitusada?

Ehk aitab juba reklaamtekstide, sloganite, piltide jms nägemine meil aega säästa ja  mitte sobivad valikud välja arvata? Kirjuta oma arvamus kommentaarina.

Turundusanekdoot

Leidsin 25. augusti Eesti Päevalehest vinge anekdoodi, mis sobib väga hästi meie turundusblogisse. Lugege, naerge ja õppige!  :)

2 meest seisavad - turundusanekdootKeegi mees kleebib poe seinale kuulutust. “Kolimisteenus. Purjus juhid, ebaviisakas teenindus, ooteaeg 3 kuud.”
Seda märkab teine mees ja ütleb. “Hull olete või?! Kas te siis ei näe, et otse teie kuulutuse kõrval on teine. “Kolimisteenus. Kained juhid, üliviisakas teenindus, ooteaeg 3 päeva.” Pärast teie oma lugemist tellib igaüks ju selle esimese firma!”
“Täpselt nii. See on kah minu firma.”

Mida kõrva taha panna?

  • Meile meeldib võrrelda – võimalusel pakkuge välja mitu valikuvarianti. Nt ühe ainukese paketi asemele looge pronks, hõbe- ja kuldpakett.
  • Eristuge konkurentidest!


Kas tead veel mõnda õpetliku turundus- või reklaamianekdooti?

21 küsimust, mis panevad teie kodulehe kliente tooma

See on lihtne turunduslehter. Kas teie veebilehe eesmärk on uute klientide leidmine ja reaalne müük? 
Kui “Jah”, siis panin kokku 21 küsimust, millele vastates saate aimu teie “virtuaalse müügimehe” tasemest ja õpite, kuidas kodulehe abil rohkem saavutada.

Domeeninimi

1. Kas kõlab hästi ja on meeldejääv?
2.
Kas meeldib otsimootoritele (sisaldab olulist võtmesõna)?

Kolme küsimuse ja 6 sekundi reegel

3. Kas veebilehe esmakordne külastaja saab 6 sekundi jooksul vastused 3 kõige olulisemale küsimusele, mis tal alateadlikult peas tekivad ehk:

  • Kus ma olen?
  • Mis ma siin teha saan?
  • Mis väärtust ma siit saan ja miks see koht on parem kui teised?

Call To Action ehk üleskutse tegevusele

Kui te tegevusele üles ei kutsu, siis üldjuhul ei tehtagi midagi. Igal lehel peaks olema väga konkreetselt selge, mis on järgmine loogiline samm.

4. On igal lehel teie veebis selgemastki selgem, mis võiks olla järgmine loogiline samm või klikk?
5. Kas oled kursis, et valiku paradoksi vältimiseks ei tohiks ühel lehel olla kindlasti mitte rohkem kui 3 selget üleskutset tegevusele? Kuidas on lood selle küsimusega teie veebis?

Turundus ja müük

6. Kas mõõdate Google Analyticsiga oma veebilehe ärilist efektiivsust?
7. Kas testite oma veebilehte, et saada teada, milline nupp, sõnum, värv jne toob teile rohkem kasu?
8. Kas teie veebileht on müügile optimeeritud? On teilt ostmine või kontakti võtmine tehtud nii atraktiivseks kui võimalik? Milline näeb välja teie turunduslehter?
9. Kas teie unikaalsus ja eristumine konkurentidest joonistub välja ilmselgelt?
10. Kas teil on olemas internetis turundamise strateegia? Vähemasti mingi lihtne plaan?
11. Enamus külastajaid ei osta midagi esimesel külastusel. Kas teie veebileht proovib külastajaga alustada suhet (uudiskirjaga liitumine, Facebooki fänniks hakkamine jne)?
12. Kui hästi on teie koduleht optimeeritud otsimootoritele?
13. Inimesed usaldavad teisi inimesi. Isegi võõraid. Kas kuvate oma lehel juba praeguste klientide tagasisidet ja soovitusi?

Veebidisain

14. Kas veebidisain on isikupärane ja edastab teie jaoks sobivaid emotsioone?
15. Kas teie disain on selge ega riiva silma?
16. Kas teie veebidisain on kasutajasõbralik?

Kasutatavus

17. Kas teie veebilehte on lihtne kasutada?
18.
On teie veebilehe kasutamine intutiivne?
19.
Kas teie veebileht avaneb normaalse internetiühenduse kiiruse puhul silmapilkselt?
20. Kas kõik veebilehe kasutajad (pot. kliendid, praegused kliendid, partnerid, press jne) leiavad kiirelt ja lihtsalt enda jaoks olulise info?

Boonus

21. Kas te üldse ise usute enda tootesse / teenusesse ja selle kasudesse?


Voilaa!
Kui nüüd teie ühemehebänd või turundustiim need küsimused kõik põhjalikult läbi töötab, siis oletegi teinud VÄGA SUURE sammu müügile palsamile mõjuva kodulehe suunas.
Kui oskad mõne küsimuse lisada või soovid täpsemat infot, siis anna teada annes@dreamgrow.ee või kirjuta kommentaar. Vastan hea meelega! :)

3 lugemissoovitust:

Peep Laja: Turundusplaan interneti jaoks – 6 asja, mis tuleb läbi mõelda
Mis on 3 küsimuse ja 6 sekundi reegel ja miks see nii oluline on?
Mida 76% inimestest teie veebidisainist tahavad?

PS. Kui Sulle meeldis see postitus ja arvad, et see võiks ka Sinu sõpradele / kolleegidele väärtuslik olla, siis palun saada see neile edasi või vajuta lihtsalt “Like/Meeldib” nuppu. Sügav kummardus minu poolt! :)

Image credits

Kui teete, siis tehke korralikult -SouthEstonia.ee näitel

Olen hetkel Saksamaal ja Gmaili lugedes nägin huvitavat reklaami.

louna-eesti-turism-saksamaa

Kuigi ma saksa keelt ei oska, otsustasin jälle natukene raha Eestist välja viia meie kõigi suurele sõbrale Google’ile ning klikkisin reklaamil, et vaadata, kuidas lõuna-eestlased end sakslastele turundavad. Kahjuks pidin mõnevõrra pettuma.

Mind suunati sellisele lehele:

louna-eesti-turism-saksamaa 2

Siia samale lehele jõudmiseks mine www.southestonia.ee ja vajuta paremas ääres olevat Saksamaa lippu.

Oot oot. Mis siin siis viga on?

Jah – lehel domineerib valdavalt saksakeelne tekst ja paremas ääres paistavad isegi olevat erinevad üleskutsed tegevusele. Ilma saksa keelt tundmata saab öelda, et tehtud on ära 90% tööst, aga tort on jäänud kirsita.

Arvestades fakti, et lääne inimesed alustavad lugemist ikka ülevalt vasakust äärest on esimene ja kõige suurem tekst, mida nad lugema hakkavad: louna-eesti-turism-turundusviga



Ma arvan, et see on paha-paha, sest juba esimene (alateadlik) emotsioon, mis külastajal tekib on negatiivne ja eemaletõukav. Usun, et seda lugedes toimub tavalise Franzu peas midagi sellist “Mhmmm…mis asi see siin veel on? Miks see saksa keeles ei ole? Kas ma olen äkki valel lehel?”

Otseloomulikult saab igaüks aru, et selle pärast ei klikita kohe “Back” nuppu ja tegelikult liiguvad silmad juba murdsekunditega saksakeelsele sisule, kuid siiski tähendab see negatiivset kasutajakogemust ja see on mäng õhukesel jääl. Sinu ülesandeks peaks olema negatiivsete emotsioonide viimine võimalikult nulli.

Antud näites saaks kasutajakogemust kõvasti arendada, muutes selle kõige suuremas fondis oleva logo (?) saksakeelseks. This is it ütleks Michael Jackson. :)

Lisaks võiks “Vaata kõiki uudiseid” lingi ka saksakeelseks muuta või üldse maha võtta, kuna seal lehel niikuinii midagi ei ole.

Kui midagi teete, siis tehke korralikult

Olgu, võibolla SouthEstonia.ee veebilehe sisuhaldussüsteem (mootor) lihtsalt ei võimalda neid tegevusi ja ehk peaks tänase postituse peategelasesse mõistvalt suhtuma. Hmm…võibolla tõesti, aga sellegipoolest on loo moraaliks, et alati peab kirsi tordi peale lisama ja kui saad, siis isegi mitu tükki, et eristuksid konkurentidest. Teie potentsiaalsed kliendid ei tohiks teie laiskuse pärast kannatada.

PS. South – Estonia meeskond. Mul on veel paar huvitavat ideed teie saksakeelse lehe suhtes. Saatke mulle meil annes@dreamgrow.ee ja võin teid natukene tasuta nõustada.

Soovin kõigile Dreamgrow blogi lugejatele palju kirsse tortide peale ja edukat suve jätku!

Veel huvitavat lugemist:

6 nippi lõpetamaks raha põletamine Google Adwordsis

Lihtne turundustehnika, mida peaksid kohe kasutama hakkama

Mida 76% inimestest teie veebidisainist tahavad?

:)

Huvitav uuring eestlaste kohta Facebookis

facebook eestis

Mul oli õnn lugeda üht huvitavat bakalaureusetööd eestlastest Facebooki kasutajate kohta. Kuigi sealne info ei pretendeeri kindlasti absoluutsele tõele on see siiski väärt lugemine ja turundajatele kasulik materjal.

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel
Autor: Liina Liiv
Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Liina lahkel loal on nüüd meil kõigil võimalus õppida eestlasi Facebookis palju paremini tundma.

Allpool näete kõige huvitamaid ja tabavamaid lõike, mida leidsin. Tervikliku bakatööga saate tutvuda vajutades SIIA.

Enamasti jõuavad Facebooki kasutajad fännilehtedeni enda Facebooki kontaktide kaudu, kui keegi teine on midagi like’inud, jaganud või kommenteerinud ning see ilmub teatisena kasutajate uudisvoogu või teiste kasutajate seinale. Niisiis sõltub fännatavate fännilehtede arv suuresti Facebooki kasutajate sõprade eelnevalt tehtud valikust.

Kuid auhinnamängudest motiveeritud kasutajad tõid välja, et kui loosimine või kampaania on läbi, siis üldjuhul nad kustutavad fännilehe.

Kasutajad, kes teevad liialt rämpspostitusi või kellele ei soovita infot avaldada, blokeeritakse ning fännilehed, mis on muutunud ajapikku tüütuks ja reostavad seina ebavajaliku infoga, kustutakse.

Facebooki kasutajad fännavad keskmiselt 148 fännilehte. Saab välja tuua ka äärmuslikke kasutuspraktikaid, näiteks intervjueeritav N7 on fänniks ainult 8 lehele, kuid samas intervjueeritaval M5 on fännilehti kokku üle 600. Kui küsida Facebooki kasutajatelt nende endi arvamust fännilehtede arvu kohta, siis nad hindavad seda tegelikkusest tunduvalt väiksemaks.

Pooled Facebooki kasutajatest ootavad diskussiooni ettevõtete või organisatsioonidega nende fännilehtedel. Nad leiavad, et fännileht on koht, kus esitada küsimusi ja kirjutada oma murest ning saada sellele kiire vastus. Positiivne on ka vahetu suhtlus ettevõtte või organisatsiooniga. Teine pool ei oota fännilehel mitte mingisugust dialoogi.

Enamik Facebooki kasutajaid otseselt fännilehtedel ei tegutsegi, vaid saavad kogu informatsiooni oma uudisvoost fännilehtede postituste näol. Nii ei mängi kõige olulisemat rolli fännilehtedele lisatud informatsioon, vaid sisu, mida ettevõte oma postitustega loob.

Seega Facebooki kasutajad jagavad sisu, mis omab nende jaoks väärtust. Veel jagatakse sõprade asju ning endale emotsionaalselt lähedaste ettevõtete või organisatsioonide loodud sisu.

Üks Facebooki kasutajakonto omanik omab keskmiselt 370 kontakti. Kui 90% sisuloojatest on jälgijad ja 10% sisuloojad (Nielsen 2006), siis ühel Facebooki kasutajal on keskmiselt 37 sisuloojast kontakti, kellest sõltub, milline info kasutajani jõuab.

Kuidas peaksid töötajad tegelikult sotsmeedia ajastul tühja aega sisustama? #case study

On palju ärisid, kus teenindaja peab lihtsalt ootama, millal klient uksest sisse tuleb ja alles siis teda teenindama hakkama. Kui oled juhtumisi mõne sellise ülemus, siis loe tähelepanelikult edasi, sest tühjalt Facebookis passimise asemel võiks sinu töötaja klientide ootamise ajal sulle hoopis palju kasu luua.

Millistest töötajatest ma täpsemalt räägin?

Tänases postituses olevat peaideed saavad kõik oma äri edu nimel ära kasutada, aga keskendun pigem teenindusvaldkonna töötajatele ehk

  • turismiasutuste administraatorid
  • baaritöötajad
  • kaubamaja kaupluste töötajad
  • eksperdid või nende assistendid
  • vähesel määral ka kõik ettevõtjad või turundusinimesed, kelle kliendid võivad nende tegevusvaldkonna kohta internetis kirjutada
  • jne

Et minu mõte selgelt kohale jõuaks seame fookuse täna ühele kindlale näitele, mis on seotud turismiäriga.

Case study – Tallinn Traveller Info

tallinn traveller info case study

Olukorra kirjeldus

Minu sõbrad Kalev ja Ülane veavad ettevõtmist nimega Tallinn Traveller Info, mis on tasuta alternatiivne noorte poolt juhitud turismiinfokeskus, mis aitab nooremapoolsematel reisijatel hankida häid vihjeid Tallinnas toimuva kohta ja saada Tallinnast unustamatu kogemus.

Külaliste teenindamiseks on neil vanalinna ehitatud tšill ja noortepärane infopunkt, kus on stabiilselt tööl vähemalt üks töötaja, kes ilmselt kogub iga päev kokku huvitava info linnas toimuva kohta ja siis istub arvuti taha ja hakkab ootama, et kliendid saabuksid.

Kui klient saabub, siis jagab töötaja talle väärt infot ja heal juhul müüb maha mõne jalgrattatuuri vms.

Siiski kardan ma, et suure osa ajast löövad Tallinn Traveller Info väga lahedad töötajad niisama Facebookis aega surnuks. Mis sa muud ikka teed, kui kliente parasjagu ju ei ole?

Olukorra järeldus

Kui veel mõni aasta tagasi võis niisama aja surnuks löömist õigustada, siis nüüd enam mitte. Põhjuseks asjaolu, et elame sotsmeedia ajastul ja teie potentsiaalsed kliendid räägivad pidevalt teie äriga seotud teemadel. Miks te ei võiks vestlusega ühineda? Nad ootavad ja sageli isegi vajavad teid!

Väljavaated

Traveller Info peaks järgima 3 lihtsat sammu:

  1. Monitoorima ehk jälgima sisu, mida luuakse nende ärivaldkonnaga seotud teemadel.
  2. Ühinema vestlusega ja olema kasulik.
  3. Pärast väärtuse loomist tegema müüki.

Mida peaks monitoorima?

Monitoorima peaks muidugi kogu veebis ilmuvat sisu, aga kindlasti paneks mina suurt rõhku Twitterile, Facebookile ja turismiportaalidele.

Kuidas käib monitoorimine?

Priit avaldas hiljuti meie dreamgrow.com blogis artikli “48 Free Social Media Monitoring Tools“. Sealt leiad kindlasti mõne hea vahendi veebis ja sotsiaalses meedias ilmunud sisu jälgimiseks ja vestlusega ühinemiseks.

Traveller Infole soovitaks aga peamiselt kasutada Twitterit ja Google Alerts‘i.

Näiteks Google Alertsi peate sisestama teile olulised märksõnad ja kui keegi midagi nende kohta veebis kirjutab, saate automaatse teate meilile. Nt kui John kirjutab oma blogis, et plaanib reisi Eestisse, siis teie saate sellest teate ning võiksite tema postitust kommenteerida ja anda väärtusliku nõu. Miks mitte ka kohe tuur maha müüa?

Kui keegi näiteks Twitteris kirjutab midagi Tallinna või Eesti kohta, siis ühinege vestlusega. Näiteks siin on 3 täiesti suvalist vestlust Eesti, Tallinna ja turismi kohta, mida ma paari minutiga leidsin.

tallinn tourism tweets

Erikgronwallile peaks ütlema tere tulemast ja kui ta väärt nõu vajab, siis astugu läbi teie infopunktist.
Rosaelfinile peaks lihtsalt kirjutama, et tere, mis Eestis plaanis ka ära teha?
Ozbilgini tuleks lihtsalt tänada ja küsida, et kaua ta veel maapealses paradiisis on?

Kindlasti neile see meeldiks ning usun, et kui nad juba Tallinnas on ja tegevust otsivad või tahavad bookida laevapileteid, siis nad teie juurest läbi ka astuvad ja loodetavasti toimubki müük.

Isegi kui müüki ei tule, siis jätate lihtsalt endast väga hea mulje ning paljud võivad juba selle personaalse lähenemise tõttu teie Twitteri jälgijaks hakkata või oma sõpradele ägedast kogemusest rääkida.

Lisaks

Kindlasti peaks jälgima KÕIKE, mis internetis Tallinna kohta kirja pannakse ja võimalusel alustada dialoogi. Siin pean ka silmas, et kui keegi näiteks checkib ennast Foursquare’iga või Facebook Places abiga kuhugi sisse, tuleb temaga alustada vestlust.

Ei ole mõttet enam Solitaire’i mängida. Sotsiaalmeediaajastul peab igal vabal hetkel suhtlema potentsiaalsete klientidega ja neid aitama. See tõstab ka läbimüüki!

Kui said sellest postitusest kasu, siis palun vajuta ka “Like/Meeldib”, et väärt info jõuaks veelgi rohkemate inimesteni. Tänan! :)

Kui Sulle meeldis see artikkel võivad Sulle meeldida ka need artiklid:

Üle 400 000 eestlase kasutab aktiivselt Facebooki

11 vinget ja töötavat Facebooki kampaaniat välismaalt

15 peab-nägema interaktiivset reklaami Youtube’is

15 fakti sellest, kuidas inimesed veebilehte sirvivad

Alloleval pildil on näha kolme erinevat veebilehte ja kuidas inimesed neid vaatavad. Kõige vaadatumad alad on punased, natukene vähem vaatamisi saanud alad kollased, kõige vähemate vaatamistega sinised alad ning hallile alale ei keskendutud üldse.

f_reading_pattern_eyetracking

Nagu näha siis mida allapoole inimesed kerivad, seda vähem on nad fokusseeritud ning hakkavad peamiselt teksti skännima. Veebilehte ehitades tulevad sellised teadmised kindlasti kasuks ning altpoolt leiate veel 15 punkti mida tasub kõrva taha panna.

15 punkti sellest, kuidas inimesed veebilehte sirvivad

  1. Tekst tõmbab rohkem tähelepanu kui pildid. 
  2. Inimesed hakkavad veebilehte sirvima vasakust ülemisest nurgast.
  3. Lugejad ignoreerivad bännereid. Üllatus, üllatus.
  4. Uhkeid ja kaunistatud fonte ignoreeritakse.
  5. Lehekülje alumisi osasid inimesed tavaliselt ainult skännivad.
  6. Lühemad lõigud töötavad paremini kui pikad.
  7. Reklaamid, mis asuvad vasakul servas või veebilehe üleval, saavad kõige rohkem vaatamisi.
  8. Reklaamid, mis pannakse kõige rokkivama sisu kõrvale(peale/alla), saavad rohkem vaatamisi.
  9. Suured pildid tõmbavad rohkem tähelepanu kui väiksed.
  10. Ka pealkirjad tõmbavad tähelepanu.
  11. Kasutajad vaatavad keskmisest pikemalt menüüsid ja nuppe.
  12. Listid on tähelepanu hoidmiseks paremad kui suured tekstiplokid.
  13. Suuri tekstiplokke isegi ignoreeritakse.
  14. White space on hea.
  15. Menüü töötab kõige paremini, kui see on paigutatud lehekülje ülaosasse.

Kindlasti on mõni punkt siit listist iseenesest mõistetav, aga ei jookse mööda külge maha ka kogenud veebispetsialistil. Päikest.

Ole veebidisainiga uuenduslik, aga ettevaatlik

Uuenduslik veebidisain, millest kasutajad aru ei saa, võib nullida kliendipäringute arvu teie meilboksis ja mõjuda laastavalt teie rahakotile. Ole ettevaatlik!

Me teame, kuidas asjad toimivad

Inimestel on harjumused teatud asju teatud moodi teha. Kraanist vee välja saamiseks peame keerama kraani, telekas kanali vahetamiseks kasutama pulti, ukse avamiseks vajutama linki, auto tankimiseks ennem tankima ja siis maksma, liftis vajutama oma korruse nuppu jne. Mis juhtuks, kui ühel hetkel enam asjad ei toimiks nii, nagu nad Sinu arvates toimima peaks?

Segadus. Viha. Pettumus. Ilmselt üritaksid uut süsteemi natukene tundma õppida ja kui see ei õnnestu, siis loobuksid üldse.

Me teame ka, kuidas internetis asjad toimivad

halb navigatsioonimenyyMe pole esimest korda internetis. Oleme elu jooksul surfanud paljudel suurematel ja väiksematel veebilehtedel. See tähendab, et oleme kogenud ja aktiivsemad internetikasutajad isegi veelgi rohkem kogenud.

Meie kogemused ütlevad meile, kuidas veebis asjad toimivad. Eeldame, et:

  • navigatsioonimenüü peaks asuma horisontaalselt veebilehe päises või siis vasakus ääres vertikaalselt
  • logo asub vasakus ülemises nurgas ja sinna klikkates saab tagasi avalehele
  • kontaktinfo saab kätte, kui vajutada navigatsioonimenüüs “Kontakt” mitte “Räägime” vms
  • nupp näeb välja nagu miski, mis eristub muust tekstist ja millel saab klikkata
  • bännerite peal ei ole olulist infot
  • jne

Ja kui meie ettekujutused ei pea paika, oleme segaduses, pettunud ja kurvad, sest uue süsteemi tundma õppimine võtab ju aega ja energiat ning me ei tulnud siia veebilehele seda õppima, vaid otsima lahendust oma probleemile.

Jäta meelde – Kui veebilehe külastaja on segaduses on Sul vesi ahjus. Jälgi ennast tõestanud konseptsioone ja ole uuendustega ettevaatlik.

Uuenduslik veebidisain paneb lehe esmakordse külastaja segadust tundma

Nagu ma eelnevalt juba kirjeldasin, siis meile meeldivad süsteemid, millest me aru saame. Kui teie veebilehe külastaja ei saa aru on ta segaduses, pettunud ja kurb ning kui isegi pärast nii 10 sekundilist madistamist ta pole süsteemi selgeks saanud läheb ta sinna, kus tema vajadusi mõistetakse (loe: teie konkurentide juurde).

Miks veebidisainerid niimoodi teevad?

Tõele au andes üsna tihti nad ka austavad meie ettekujutusi veebilehtedest ja teevad head tööd (kiitus neile, kes end ära tundsid), kuid väga sageli näen liialt “ajast eest” veebidisaine. Selle põhjuseks on see, et veebidisaineritele meeldib olla uuenduslik ja teha midagi teistsugust. Nad arvavad, et just see ongi see, mille pärast neile makstakse. Nad on kunstnikud. Meie turundajad aga praktikud ja tahame, et veebileht meid ka turundaks ja edasi viiks.

Kasuta ennast tõestanud veebikonspetsioone. Ole uuendustega ettevaatlik.

Vinge disain on küll äge ja võibolla saate mingi disainiauhinna, aga kui teie veebilehte ei ole võimalik kasutada või inimesed ei oska seda kasutada, siis on selle väärtus teile kui ettevõtjatele või turundusinimestele täielik null.

PS. Siinkohal ei taha ma öelda, et ei tohiks olla üldse uuenduslik ja alati peaks kasutama ennast tõestanud lahendusi. Pean silmas, et uusi lahendusi kasutades tuleb olla ettevaatlik, sest kasutajad ei pruugi sellest aru saada.

Kuidas tunda ära head ja töötavat veebikonseptsiooni või disaini?

Põhiline reegel on siin “Don’t make me think!” ehk ära pane mind mõtlema. Kui Sa ei oska juba alateadlikult veebilehel navigeerida on midagi valesti ja peaksid paluma disaineril asi ümber teha. Vastasel juhul ei oska teie potentsiaalsed kliendid ka sedasamust teha ja nad jäävadki ainult potentsiaalseteks klientideks.

PS. Liialt uuendusliku veebidisaini tunnen ära 10 sekundiga. Kui Sul on vaja arvamust mingi veebidisaini kohta, siis saada see mulle annes@dreamgrow.ee ja annan kiiret tagasisidet.


Usun, et see postitus aitab Sul olla efektiivsem ettevõtja või turundaja. Kokkuvõtlikult öeldes on nii, et kui Sa ei jälgi selle postituse peamist mõtet, siis on Sul väga suur oht saada endale koduleht või mõni muu veebilahendus, mis mõjub Sinu edule laastavalt.

Kui Sulle meeldis see postitus, siis Sulle peaksid meeldima ka need postitused:

Üliränk viga, mida tehakse peaaegu igal veebilehel

Mis on 3 küsimuse ja 6 sekundi reegel ja miks see nii oluline on?

Me ei loe veebilehti. Me skännime.

Me ei loe veebilehti. Me skännime.

me ei loe vaid skännimeInimesed loevad veebilehti haruharva. Selle asemel nad skännivad selle kiirelt silmadega üle ja otsivad sõnu või väljendeid, mis tunduvad olulised.

Miks me ei loe, vaid skännime?

Meil on kiire

Teame, et internetist leiab asju kiiresti. Sestap käitumegi veebis kui näljased haid, kes peavad kõike kohe saama ja olema alati liikumises, sest muidu nad surevad. Kõik taandub sellele, et meil on ainult 24 tundi ja tahame seda võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Me ei pea lugema kõike

Enamikel lehtedel ei ole me huvitatud kogu seal olevast infost, vaid ainult kindlast osast, mis on seotud meil parasjagu käsil oleva ülesande või huviga. Nt reisiportaalis ei huvita meid info Kreeka kohta, kui tahame uurida hoopis Hispaania reiside kohta.

Me oleme kogenud skännijad

Skännimisega oleme tegelenud alates hetkest, kui õppisime soravalt lugema. Seetõttu skännime pidevalt ajalehti, ajakirju, reklaame, raamatuid jne, et leida üles osad, millest võiksime huvitatud olla. Teeme seda, sest oleme veendunud selle töötamises. Samamoodi käitume ka veebis ja skännime enda jaoks välja oluliseima.

Tee oluline nähtavaks

Tee selgeks, mida inimesed võiksid igal konkreetsel lehel skännida ja tee need fraasid või sõnad teistest eristuvaks ja lihtsasti skännitavaks.

  • vali suurem font
  • pane rasvasesse kirja
  • igas lõigus ainult 1 mõte
  • aseta nähtavale kohale
  • kasuta silmatorkavat värvi
  • kasuta pilti tähelepanu tõmbamiseks
  • jäta palju tühja ruumi sõna või fraasi ümber
  • kasuta võlusõnu nagu “soodus, tasuta, inimese enda nime jne”, sest need tõmbavad automaatselt tähelepanu.

Kindlasti tundub see väga lihtsa algtõena paljudele lugejatele, aga Eestis on veel väga palju veebilehti, kus skännimine on hirmus keeruline ja seetõttu jäävad saamata paljud päringud ja uued kliendid. Inimesed lihtsalt ei taha niipalju vaeva näha ja tellivad pigem sealt, kus neid ei sunnita lugema kõike ja nad saavad mugavalt skännides kätte vajaliku info.

- kontrolli üle kas nt teie veebilehe toote ja teenuse kirjeldusteks on suured hirmsad tekstiblokid või on kõige tähtsamat infot võimalik haarata paari sekundiga
– mida te tahate, et teie avalehel skännitaks? Kas see on piisavalt skännitavaks tehtud?

5 lihtsat meetodit, kuidas alustada oma blogiposti haaravalt

interestingMis on pealkirja järel teine kõige olulisem osa sinu blogiposti/artikli juures?

Kujuta ette, et sa kirjutad oma postitusele rokkiva pealkirja, mis äratab inimestes huvi, aga kuna sissejuhatus ei suuda lugejaid haarata, lahkuvad nad su lehelt. Lõpeta oma konkurentide edukamaks tegemine!

Siin on 5 meetodit, kuidas oma lugejat haarata ja panna nad ka kaasa mõtlema.

1. Esita huvitav/retooriline küsimus

Alustades oma postitust küsimusega, tõstatad huvi ja paned lugeja mõtlema. See on omamoodi aktiivne osalus, mida kasutatakse näiteks avalikel konverentsidel. Mitu inimest tõstab käe, kui sa küsid: “Kes teist kasutab Facebooki?”

2. Esita anekdoot või tsitaat

Anekdoodid on lühidad ja humoorikad jutud, mis esitavad sinu postituse põhiidee. Ning kui sul on võtta mõjukalt autorilt tsitaat oma blogiposti kohta – tuld!

3. Pane lugeja midagi ettekujutama

Üks tugevamaid meetodeid, mida sa saad lugeja sidumiseks teha, on panna ta ette kujutama midagi sinu öeldut. See on suurepärane viis lugejate haaramiseks kuna ta peab kasutama oma fantaasiat ning kaasa mõtlema. Alusta oma lauset näiteks väljendiga “Kujuta ette, et” või “Kas sa oled mõelnud, mis oleks kui.” Nagu John Lennon ütles: “Imagine there’s no countries..”

4. Kasuta analoogiat või metafoori

Analoogia või metafoori kasutamine võtab lühidalt ja tabavalt kokku selle, mida sa öelda tahad. Nagu ka eelmises punktis, paneb see lugeja fantaseerima ja on paeluv.

5. Esita šokeeriv statistika

Inimestele meeldivad statistika ja faktid, aga ainult siis, kui need on uued, üllatavad või isegi šokeerivad. Lisaks peaks see fakt olema otseselt seotud su postitusega.

Milliseid meetodeid kasutasin ma selle blogiposti sissejuhatuses?