Jaga artiklit sõbraga

Ma olen järjepidevalt arvamusel, et sotsmeedia toob inimesi üksteisele lähemale ja selle kinnituseks on nüüd tekkinud ka teaduslikku materjali. Neuroekonomist Paul Zak on saanud tulemusi, mis näitavad, et sotsiaalse meedia kasutamine vallandab meie ajus helduse ja usaldusega seotud hormooni – oksütotsiini. See on aine, mis tekitab meis kiindumust ja soovi kallistada.

oksütotsiin ja sotsiaalne meediaVikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.

Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.

Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.

Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.

Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.

Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.

Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?

Sotsiaalne meedia on armastusVastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.

Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.

Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.

Lõpuks jõuame tagasi sinna, mida ütles mulle intervjuus Seth Godin:

Do things for people. Relentlessly. Be helpful, be generous. Don’t ask for anything in return!

Sotsiaalne meedia aitab seda lihtsalt võimendada. Pikema artikli samal teemal leiab Fast Companyst Social Networking Affects Brains Like Falling in Love.

Jaga artiklit sõbraga